Vene NFSV, Ukraina ja Valgevene ülemnõukogud ratifitseerisid Belovežje kokkulepped käigupealt, praktiliselt ilma aruteluta. /.../ Venemaa ülemnõukogus hääletas vastu 5–6 inimest, Ukrainas 3, Valgevenes üks- ainus Lukašenka. Otsused võeti vastu püsti seistes ja vaimustusega. Mingi hullu- meelsus, meeltesegadus.”19 Gorbatšovi seletuse juhtmotiiv on see, et Liidu lagunemine tähendas perestroika katkestamist-nurjamist, ja kõik, kes olid sellega seotud, olid uuenduskursi ava- likud või varjatud vastased. Katastroof jäänuks tulemata, kui Jeltsini meeskond poleks “õigelt” teelt kõrvale keeranud. Reformitud, demokratiseeritud ja detsent- raliseeritud Liit oleks eksisteerinud edasi uuendatud kujul ja Gorbatšov jätkanuks presidendina. Kui Gorbatsov kõneleb tänapäeval Liidust, siis mõtleb ta selle all 17 Samas, 172–174. 18 Samas, 181–183. 19 Союз можно было сохранить, 514. 136
osast ehk korvist: · Euroopa julgeolek ja Euroopa riikide piiride vääramatus. · Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö · Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, mis on tuntud OSCE nime all. Kommunistliku süsteemi lagunemine · 1985 Gorbatsovi võimuletulek. Uuenduskursi algus. · 1980-ndate lõpp 1990-ndate algus kommunistid tõrjutakse enamikus Idabloki maades võimult (Tsehhoslovakkia ,,sametrevolutsioon", Berliini müüri langemine jne). Esile kerkivad demokraatlikud ja rahvuslikud poliitilised jõud. Kommunistlikud reziimid langevad ka Ladina-Ameerikas (nt Nicaragua), Aafrikas, Aasias. Kuuba ja P- Korea säilitavad ustavuse kommunismile.