põhjaosas. Tollele murderümale on seni leitud üsna napilt ühisuuendeid. Olulisimad on näiteks õ sündimine esisilpi varasema e ja o asemele, ksi-tunnuseline tingiv kõneviis jne. Läänemeresoome murrete lõunarühmas eraldus esialgu kolm hõimumurret, mida nüüd on tinglikult nimetatud liivi, Ugala ehk lõunaeesti murdeks ja maamurdeks ehk põhjaeesti murdeks. Võib arvata, et esimestel sajanditel viisid just uuendid märgatavale lahknemisele. Esimesel aastatuhandel võis alguse saada ka maamurde lahknemine neljaks murrakuks, hiljem murdeks. Esmalt eristus Vaia murre, millest hiljem iseseisvus vadja keel ja ala lääneosas 4 põhjaeesti idamurre, mis hõlmas ka muistse Vaiga maakonna. Vaia murde järeltulijaks peetakse Vaivara ala, mis ei välista selle murraku hilisemat liitumist Viru murdega.
enamasti praegusel Eesti alal ja Läti põhjaosas. Olulisim ühisuuend sellele murderühmale on näteks „õ“ sündimine esisilpi varasema „e“ ja „o“ asemele. (Rätsep 2002: 11) Läänemeresoome murrete lõunarühmas eraldus esialgu kolm hõimumurret, mida nüüd on nimetatud liivi, Ugala ehk lõunaeesti murdeks ja maamurdeks ehk põhjaeesti murdeks. Märgatava lahknemiseni viisid meie ajaarvamise esimestel sajanditel viisid uuendid. (Rätsep 2002: 12) Esimesel aastatuhandel võis alguse saada ka maamurde lahknemine neljaks murrakuks, hiljem murdeks. Esmalt eristus Vaia murre, millest hiljem iseseisvus vadja keel ja ala lääneosas põhjaeesti idamurre, mis hõlmas ka muistse Vaiga maakonna. Vaia murde järeltulijaks peetakse Vaivara ala, mis ei välista selle murraku hilisemat liitumist Viru murdega. Tõenäoliselt said sealt alguse ka saarlaste ning läänemaalaste keelepruugis. (Rätsep 2002: 14)