arendajate muutuva positsiooniga linnas. Mida liberaalsema majandusega riik on, seda vähem on riigil huvi sekkuda maakasutuse arendamisse. Traditsiooniliselt kasutatakse gentrifikatsioonis (piirkonna taastamistsükkel) olemasolevaid elumaju ja muid ehitisi. Gentrifikatsiooniprotsess algab, kui mõned boheemlastest kuntsnikud ja väljapaistvad intellektuaalid kolivad elama mahajäänud piirkondadesse ja piirkond muutub oluliseks kaitse- ja uuendamisobjektiks (nt. Supilinn Tartus). Oluline on mõista gentrifikatsiooni kui protsessi, milles on ühendatud nii majanduslikud kui ka kultuurilised aspektid. 1G. Uusweberism linnageograafias (lk 144-149) Üks linna arengu seletamisviise on pärit Weberi teooriast (nägi, et majanduslik ja poliitiline võim domineerivad ühiskonnas, aga üksteisest eraldi). Weberi ideedel põhinev lähenemine linnajuhtimisele eristab kolme juhtimise ja domineerimise viisi: 1) traditsiooniline
Teine seletus seostab gentrifikatsiooniprotsessi tarbimisele orienteerumisega hilismodernsel ajastul. Märksõnadeks on nõudlus, kultuur, tarbimine, tegevus ja individualism. Gentrifikatsiooni tulemuseks on uuenenud elamupiirkond, mis baseerub ajaloolisel väärtusel ja erinevusel. Gentrfikatsiooniprotsess algab, kui mõned boheemlastest kunstnikud ja väljapaistvamad intellektuaalid kolivad elama mahajänud piirkondadesse ja piirkond muutub oluliseks kaitse- ja uuendamisobjektiks. Samal ajal väheneb piirkonnas elavate väikese sissetulekuga inimestehulk.Kasvab haritumate inimeste hulk. See viib piirkonna laiahaardelismale ehituslikule uuendamisele, millest kujunebki välja ulatuslikum gentrifikatsioon. Oluline on seda mõista, kui protsessi, milles on ühendatud nii majanduslikud kui ka kultuurilised aspektid. Gentrifikatsioon tähendab laiemalt ka ühiskonnaklassi struktuuri muutust. Oluline on pöörata tähelepanu selles protsessis finantseerijate rollile.