Kopenhaagenisse ja kohe seejärel Moskvasse. Peeter I sõjakäigu algust Rootsi vastu takistas käimasolev sõda Türgiga, kuid Venemaaga tuli tulevane Liivimaa korraldus paika panna. Vahepeal sõlmisid Poola ja Taani liidu Rootsi vastu. Teine reis Moskvasse toimus von Wallendorfi nime all, kes pidi olema Taani saadiku Poul Heinsi saatja. Seekord kohtus Patkul Peetriga ja jutu all oli sõjajärgne olukord. Patkul kartis, et Rootsi delegatsioon, kes Moskvas oli Venemaaga sõpruslepingut uuendamas, ta ära tunneb. Ja tegelikult nii juhtuski. August ja Patkul lootsid, et nad saavad ka Preisimaa endale liitlaseks, kuid esialgu koosnes Rootsivastane liit vaid Poolast-Saksimaast, Venemaast ja Taanist. Sõda algas kummaliselt, sest kõigepealt käisid Saksi ohvitserid Riias "turistidena", küll üksi, küll mitmekesi. Tegelikult siis muidugi luurel. Siis aga kaotasid Patkul ja Paykull, kes oli Saksi vägede komandör, kannatuse ja tegid esimese katse Riiat vallutada
madalates järvedes ega vooluvees. Vastsed on head ujujad, valmikud on pistesääkede sarnased. Vastsed kasutavad toiduks järvedes zooplanktonit, lompides ka pistesääsklaste vastseid. Vajab eluks vähe hapnikku: suure osa toidust kulutab vastne juurdekasvule ning vähe hingamisele, põhjuseks saagi suur toiteväärtus. Hapnikuvaeses, külmas veekihis on ka vaenlaste oht väike, kuna kalad sinnani ei küündi. Seetõttu käib 2 korda ööpäevas pinnakihis saaki jahtimas ning hapnikuvaru uuendamas (öösiti). 67. Soovimatud putukad (Insecta) inimese majas ja ihul: prussakad, kirbud, lutikad, täid. Seltsid, eluviis, moone Kirbud: eluviis/moone: täismoondega, tiibadeta putukad, kes lendamise asemel hästi hüppavad. Valmikud imevad soojavereliste loomade verd; kehakuju kohane karvastikus pugemiseks. Vastsed usja kujuga, elavad pesa või elamu prahis, söövad kõdu. Selts: kirbulised (Siphonaptera) Täid: eluviis/moone: Imetajate välisparasiidid, kes on kaotanud tiivad.
annaabi.ee 
