Määras aasta esimeseks päevaks 1. jaanuari. Selle kasutamisele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva. Võeti Eestis vastu 1918. aastal. Juliuse kalender Päikesekalender, mille kehtestas Julius Caesar 01. Jaanuaril 45.a.eKr. Keskmine aasta pikkus 365,25 päeva. Iga nelja aasta tagant liigaasta, s.t. Iga neljas aasta on 366 päeva pikk Pühakute kalender Pühakute päevad on mälestuspäevad märtritele, silmapaistvatele teoloogidele, kiriku elu uuendajatele ja kiriku missiooni edendajatele. Pühakute päevad tähistavad enamasti selle inimese surmapäeva ehk mil ta jõudis uskumuse järgi Issanda juurde. Sirvikalender Kasutusel eesti maausuliste hulgas. Ajaarvamise alguseks võeti ,,Billingeni katastroof" Jagamise aluseks tavakalender 7 päeva ja 12 kuuga. Kuunimedeks üks valik võimalikest nimedest. Maavalla rahvakalender Tõnu Trubetsky rekonstruktsioon eesti eelkristilikust rahvakalendrist.
arengu üheks oluliseks teguriks. Rudolf Steineri jaoks oli siirdumine kunstilise kogemuse juurde sisemine möödapääsmatus; 3. Kolmas periood, kus Steiner pidas lõpuks loenguid üheaegselt mitmel alal: a. Vaegarengutega tegelevatele arstidele ja kasvatajatele, millest sai algus antroposoofiline ravipedagoogika; b. Maaharijatele, mis andis tõuke bioloogilis-dünaamilisele maaviljeluse tekkele; c. Arstid ja religioonielu uuendajatele. Rudolf Steiner on ka Üldise Antroposoofilise Seltsi rajaja. Nimetatud seltsi eesmärk oli luua kogukond, mis arendaks vaimu uurimist ja kus arutataks individuaalselt kui ka üheskoos vaimuteadust. Üks tema oluline ja üks viimaseid töid oli koos Dr. Ita Wegmaniga kirjutaud raamat pealkirjaga ,,Põhjapanevat ravikunsti laiendamiseks vaimuteadusliku tunnetuse alusel". See oli tõuge antroposoofilise suunitlusega meditsiini algusele. 2.3 Rudolf Steiner'i pedagoogilised vaated
Ehini kõige olulisemaks ideeks võiks olla elu kogu tema suuruses, elamise toonitamine, elamise väärtuse rõhutamine. Kirjanduse äärealad. Igasuguse hea kirjandusliku maailma puhul peaks eksisteerima äärealad, kuhu alla käivad nt avangardkirjandus, y-kirjandus, eksperimentaalkirjandus, mikrokirjandus, ajakiri ,,vihik" - avaldab avangardset kirjandust. Berk Vaher ja Aare Pilv arvavad, et kui termin avangardkirjandus toob endaga koos kogu ajaloo, siis ka tänapäeva uuendajatele pole uuenduste ajalooga kaasnevat taaka tarvis, y-kirjandus on midagi, mida saab originaalse sisuga täita ilma, et hakkas kuidagi kohustuslikust uuendamise vormist lähtuma. Y-kirjanduse alla käivad järgmised autorid: Erkki Luuk, Kiwa, Kaspar, Valdur Mikita. Eksperimentaalsema kirjanduse keskne kuju on Erkki Luuk. "Ornitoloogi pealehakkamine", 2002 , "Valitud luuletused", 2008. Lisaks veel olematu raamat ,, ,,, mille andis välja kirjastus Kuiv Ebaarusaadavus, trükiarv 0
annaabi.ee 
