traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri zanritesse. 1970-ndatel aastatel sai alguse ka saami teatritegevus. Tähtsaim teatritest on rahvusteatri staatuse saanud täisprofessionaalne Beaivvas Guodageaidnus. Saami keeles on mängitud nii oma dramaturgiat kui Lorcat, Brechti, Shakespeare'i ja jaapani autoreidki. Teatri modernsem suund on olnud seotud Eugenio Barba ja teiste Euroopa teatri uuendajatega. 3.4.Saamikeelne meedia Ajalehed: Ávvir · Min Áigi · Muitalægje · Sámi Áigi · Daerpies Dierie · Waren Sardne · Ságat Tv saated: Oasat · Unna Junná Ajakirjad: Dieut · Gába · S · Sápmelas · Bårjås · Samefolket Raadiosaated: NRK Sámi Radio · Yle Sámi Radio · SR Sápmi 3.5.Tänapäev Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena.
Selleaegsed lavastused olid väga tugevalt keskendunud mingi idee väljendamisele. Siiski polnud need kuivalt mõistuslikud, vaid kantudvaimsest kirest, väärtustades sisemist sõltumatust ja rasketes olukordades iseendaks jäämist. Tema lavastustes võis tunda vaimset vabadust, ideoloogilist vastasseisu. Ta moodustas tihti oma lavastustele sõnatu raami. Teda võib pidada Vanemuise uuenduste jätkajaks Tallinnas, kuid seda mitte täielikult. Sarnasus Tartu uuendajatega seisnes selles, et ka tema viljeles rohkem näitemängu, teatraalsust. Tähtis oli näitleja töö ja vihje, et tegemist on teatriga, mitte realismiga. Erinevus seisnes aga selles, et näiteks lavastuses ,,Roomeo ja Julia" lähtuti tekstist, mis moodustas raami, mis mängu käigus omaks tehti. Mikiver ei tunnistanud Tartus mängitavat ,,raevu ja võimetuse emotsiooni". Tema lavastused toetusid mingem intellektile. Ta ei püüdnud
annaabi.ee 
