Tähestikulist loetelu tehes on otsustav kirjutusviis, mitte hääldamine. Näide: MacDonalds, K. (1994). --- McArthur, A. (1994). --- Kui autoritel on sama perekonnanimi ja võib-olla isegi eesnimi, siis järjestatakse esimese erineva tähe alusel. Näide: 22 Must, A. (2002). --- Must, O. (1986). --- Sama autori publikatsioonid reastatakse ilmumisaja alusel vanimast uuemani. Näide: Kraav, I. (1988). --- Kraav, I. (1999a). Sotsiaalne tõrjutus --- Kraav, I. (1999b). Vanematekasvatuse probleeme --- Kraav, I. & Kõiv, K. (1999). Inimeseõpetus --- Kraav, I. & Schultze, J. (1999). Eesti, Soome ja Saksa üliõpilaste --- Tabel 3. Viitamise näited. Raamat Üks autor Viide tekstis (Must 2000: 234) Kasutatud 1. Must, A. (2000). Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu:
4) Allika ja tekstis oleva viite vastavus eeldab täpset ja mõistetaval kombel esitatud teavet allika kohta. (2004: 331) Autori kohta märgitakse kõigepealt perekonnanimi, mis eraldatakse komaga ja sõnavahega eesnimetähest või tähtedest. Kui autoreid on rohkem kui üks, siis ühendatakse autord &- märgiga. Kui autoreid on veel rohkem, kasutatakse komasid ja kõige viimane autor eraldadakse &- märgiga. Sama autori publikatsioonid reastatakse publitseerimise aja alusel vanimast uuemani. Kui allika autor on kirjastaja, organisatsioon, institutsioon ja isiku autorit ei ole, märgitakse peale institutsiooni, kirjastajat, organisatsiooni aastaarv ja esitletakse inglise keelne tõlge nurksulgudes. Publitseeritud allikate aastaks märgitakse publikatsiooni kirjastamisõiguse aasta. Kõige üldisemad allikatüübid: A. Artiklid (märgitakse: kes? (autor), millal? (aeg), mis? (pealkiri), kus? (ilmumiskanal). B. Raamatud (märgitakse: kes? (autor), millal? (aeg), mis
annaabi.ee 
