aastatel on siiski märgata eesti dialektoloogias murrangut, mis sai õigupoolest alguse juba 1980. aastatel. Murrangu paratamatuks taganttõukajaks on olnud traditsiooniliste eesti kohamurrete hääbumine. Tänapäeva Eestis toetub ajalooliste murrete uurimine juba vältimatult arhiivitööle. Murrete tasandumine eesti kõnekeele piirkondlikeks erijoonteks või parimal juhul emantsipeerumine uuteks kohalikeks kirjakeelteks, nagu Võru murde puhul, on toonud kaasa ka vajaduse uuelaadsete uurimismeetodite järele. Nagu rahvusvahelises lingvistikas, nii ka Eestis on osa murdeuurimisest lähenenud sotsiolingvistikale, uue teadusalana on esile kerkinud murdesotsioloogia. Viimastel aastatel on uued allkeeled ehk eesti keele kohalikud ja sotsiaalsed erikujud pigem tugevdanud oma positsioone kirjakeele kõrval. Käesolev ülevaade eesti murdeuurimise seisust käsitleb siiski praeguste eesti allkeelte uurimist ainult riivamisi, jättes selle
toodanguks ettepanekud, nõuanded ja soovitused; koostöö ja kooskõla ergutajad; mitmekesiste oskustega asjatundjate panuse sulatamine terviklikuks lahenduseks; aeglane asjaajamine ja otsustamine; nende roll on tõhus eesmärkide kindlaksmääramisel ja uuenduste sisseviimisel. 3.7. Moodsad siseehitused Püüd säilitada uutes tingimustes endist siseehitust või muuta seda vanal alusel on organisatsiooni tulevikule tõsiseks ohuks. Uuelaadsete siseehituste eesmärk on suurendada ettevõtte või asutuse talitlemise paindlikkust ja vastavust uutele tingimustele. Uuelaadseid siseehitusi võib rakendada puhtal kujul, s.o kogu ettevõtet läbivana, või ristandvormina, s.o mõnes osas kõrvuti klassikalise lahendusega. Suurenenud on mittealluvuslike tööalaste suhete arv ja osatähtsus (loeng). Maatriksehitus on organisatsiooni siseehitus, kus allüksuste tegevus on nii rõhtsalt kui
annaabi.ee 
