vabadus sümboliks ta on jäänudki. Viis isamaalist laulu: "Kaunimad laulud" "Minge üles mägedele" "Sind surmani" "Isamaa ilu hoieldes" "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 11. septembril 1988 kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusel „Eestimaa laul”. Lauluväljakul kõlasid jälle vanad isamaalised laulud ja mitmed uuedki: ("Eestlane olen ja eestlaseks jään"; "Ärkamise aeg"; "Ei ole üksi ükski maa"). 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti. Kokku osales üritusel umbes kaks miljonit inimest ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetrit. 20. augustil 1991 kell 23
massidega üritusteks. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. 1988. aasta suvel kogunes Tallinna lauluväljakule öösiti tuhandeid inimesi, kes laulsid uusi ja vanu isamaalisi laule ning kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks, mis kulmineerus septembris Lauluväljakul Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusega ,,Eestimaa laul". Kõlasid jälle vanad isamaalised laulud, mis 19. sajandilgi ja mitmed uuedki ("Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Ärkamise aeg", "Ei ole üksi ükski maa"). 24. veebruaril 1988 tähistati Eesti NSV-s esmakordselt Eesti Vabariigi aastapäeva. 1989. aasta 24. veebruaril koos päikesega tõusis sini-must-valge lipp Pika Hermanni torni. Edasi tuli juba 1989.a. Molotov-Ribbentropi Pakti aastapäeval Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel Balti kett, 1990 Eesti Kongress ja üleminekuperiood. 20. aug. 1991.a.,
annaabi.ee 
