objekte vaid kõik pidid saama midagi, mis oli ikkagi kindlal tasemel. Eestis toimus see 19.sajandil. · 2 meest: Richard Hoggart (1918-...) ja inglise kirjanik George Orwll (1903-1950). · Nende ideaaliks oli sõjaline tööstus. Vanad Briti töölisklassi väärtused lagunesid ja nende asemel tuli midagi uut. · Kolmekümnendate töölisklass oli SB vaesem aga ühtehoidvam, uueajastu töölisklass tarbis rohkem kui enne sõda. · R. Hoggart põhiline teos 1957 ,,The Uses of Literacy" (kirjaoskuse rakendused vms). See raamat jagunes kaheks. Ühes kirjeldatakse ilukirjanduslikus vormis Hoggardi enda kogemust sõja eelsest perioodist. Teine osa räägib töölisklassi ohust, et rahvas on ohus seistes silmitsi massidele mõeldud meelelahutuses. Tegemist on allakäigu looga.
otsivad süžee jooksul oma tõde ning püüdlevad siiralt tõsiste eesmärkide poole. Omapära suurendab ka see, et teos ei lõppe just õnnelikus päikseloojangus. 15. Lisa teosest lõik/lõigud koos lehekülje numbriga, mis sulle enim meeldis või mida pead oluliseks. “Mingi imelik viha on minus nende uute eelajate vastu, kes ei tunne vanu kombeid...”(lk5) Teos algab tegelt kirjeldusega metsas peale lugu (algab lõppuga) kus Leeme l on uueajastu lollide loomade peale vim. „On selles siis midagi alandavat, kui alistutakse muistsetele seadustele ja kommetele? Minu meelest mitte.“(lk7) Leeme komenteerides om a ussisõnade kasutamist põdra tapmiseks. „...’tema ju ei salli, kui keegi võõramaalastega tegemist teeb...Ma ütlesin küll, et mitte mina ei katsunud seda munka, vaid minu kirves, aga ta vigistab ikka’“(lk11) Meeme selgitamas Manivaldi matusel Leemele miks Tambet tema peale kisas.
annaabi.ee 
