motette ja laule. Tema tähtsamad passioonid on ,,Matteuse passioon" ja ,,Johannese passioon." Passioonid kõlasid suure reede pärastlõunasel jumalateenistusel, tekstid on evangeeliumist ja jutustatakse Kristuse kannatuslugudest. Bach on loonud üle 40 oreliteose ja üldse kokku kirjutanud üle 1000 teose. Ta ei olnud heliloojana eriti tuntud, kuid teda teati peamiselt orelivirtuoosina, kuna tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest väga uudsetena. Bach oli üks esimesi, kes kasutas uut tempereeritud häälestust. Tema orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud ta Weimari perioodil. Seal oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. See on polüfooniakunsti tippteos
väljunud haiglast ning jälginud õhust haigla kõrval olevat parki ja autoteed. Lisaks kirjeldas patsient haigla kolmanda korruse aknaääre taga olevat hästi kantud tennist, mille paelad olid kinga kanna alla peidetud (Clark, 1984). Üks põhjustest, miks Harborview haigla juhtumi korral kõik kirjeldatu tõele vastas, võis olla asjaolu, et patsient oli alateadlikult tajunud ja meelde jätnud detaile, mida ta hiljem endale uudsetena kirjeldas. (Debner, Jacoby, 1994) Pikalt usuti, et Harborview haigla juhtum on eriline, sest esialgselt juhtumit uurinud Clark kirjeldas, kuidas leitud tennist ei olnud võimalik näha haigla siseruumidest. Samas loodi 1996. aastal skeptikute Hayden Ebbern jt. (1996) poolt samas haiglas olukord uuesti ning leiti, et tennist ja tennisepaelte asukohta oli lihtne märgata nii väljaspool haiglat kui ka haigla seest. Seega on põhjust kahelda algsete andmete esitamise tõesuses
Pikkadel talveõhtutel istus pere koos rehetoas, kus tegeleti käsitööga ja siis oli emal või vanaemal laste jaoks aega. Linnalaste haridus olenes vanemate positsioonist, ent üldjuhul kujunes sellest eelkõige ametiõppimine. Keerulisema käsitöömeistriks saadi vaid pikkade õpipoisi- ja selliaastate järel, kusjuures viimastega võis seostuda ringirändamine. Kirikutes lauldi gregooriuse koraale, mis tundusid eestlastele väga uudsetena. XIV sajandist peale hakati kasutama kirikuis orelit, mis pidi muljet avaldama. Eestlased võtsid omaks torupilli. Peale kirikumuusika levis Eestisse ka ilmalik lihtrahvamuusika, mida kandsid palgalised linnamuusikud ja läbirändavad moosekandid. Varrastel kudumine on Eestis tuntud juba 14. sajandil. See oskus pärineb idamaadest ja pole võimatu, et kudumise tõi Baltimaadesse Saksa ordu. 3. Reformatsiooni mõju eestlase haridusele Reformatsioon e. usupuhastus algas 1517
annaabi.ee 
