Internetisuhtluse keelt võib defineerida kui interneti vahendusel toimuvas mis tahes suhtluses kasutatavat keelt. Internet võib näida tavasuhtlusega võrreldes mõneti piiratum, näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise inimese žeste või hääletooni. Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupisuhtlus (valdavalt asünkroonne ja otsesuhtlusest anonüümsem polüloog, nt foorumid, teemaportaalid,
Oli algselt mõeldud erakõnede edastamiseks üle Interneti, kuid on nüüd kasutusel ka firmavõrkudes. VoIP võimaldab edastada kõnesignaali ja andmeid üle ühe ja sama võrgu infrastruktuuri. 1.4.2.4 Termini ,,RSS-materjalid" tähendus. RSS-kanal (RSS feed). XML-keeles kirjutatud veebileht, mis sisaldab linke teistele veebilehtedele. On olemas spetsiaalsed programmid (RSS-lugejad), mis neid linke loevad ja ehitavad pealkirjadest koosnevaid veebilehti, mida pidevalt värskendatakse. Uudistesaidid pakuvad uudispealkirju sisaldavaid RSS-kanaleid ning personaalsed veebipäevikud kasutavad neid huviliste teavitamiseks uutest sissekannetest. Iga kasutaja saab ise määrata, milliseid RSS-kanaleid tema RSS-lugemisprogramm kasutab. 1.4.2.5 Termini ,,ajaveeb (blogi)" tähendus. Ajaveeb (ka: blogi, kajam; inglise weblog (lühendatult blog) `veebipäevik') on veebileht, mis sisaldab (tavaliselt ühe) autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi. Tavaliselt esitatakse postitusi
annaabi.ee 
