artiklid ja saab vastu teistes serverites olevad. (Vahel saadetakse ka kõik artiklid: Sel juhul, nagu on näha, raisatekse jällegi ressurse. Võiks ju saata ainult uued kirjad. Aga tuleb välja, et vahel on kiirem ja parem saata siiski kõik artiklid ja lasta vastuvõtval masinal uued välja sorteerida. ) Masin, mis tahab saata või saada uusi artikleid, võtab ühendust ühe v. enama "naabriga" kasutades NNTP'd. Kõigepealt uurib ta käsuga NEWGROUPS, kas on loodud uusi uudistegruppe. Kui on ja neid soovitakse ka klientmasinas, siis luuakse need ka seal. Siis vaadatakse, kas on uusi artikleid saada või saata. Seda tehakse NEWNEWS käsuga. Sellega saadakse serverist list artiklite kohta ja sealt valitakse siis välja, milliseid kliendi masinas pole ja tõmmatakse need. Seejärel saadetakse serverile oma list ja too valib sealt vajalikud välja. News server kuulab tavaliselt 119. porti. Suhtlemine on väga lihtne (üsna smtp sarnane). Seda saab
Sellest ajast on kasvanud WWW 64 populaarsus drastiliselt. Just WWW on oma lihtsuse ja efektiivsusega toonud miljoneid kasutajaid Interneti juurde. Arengust Eestis Algus oli ka siin akadeemilist laadi. Algas see nii, et 1990.a. seati sisse modemiside Tallinna Küberneetikainstituudi ja Soome UNIX -i kasutajate arvutite vahel. See võimaldas vahetada E-posti ning lugeda uudistegruppe. Aprillis 1992.a. tuli tõeline Internet oma TCP/IP-protokollistikuga. Seati sisse satelliitside Tallinna KBFI-st ja Tartu Biokeskusest Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooliga. Andmeedastuskiirus 64 Kbit/s. Kuu aega hiljem avati kolmas välisliin KI ja Helsingi vahel. 1993.a. moodustati EV Haridusministeeriumi juurde EENet, mille ülesandeks on arendada haridus- ja teadusasutuste andmesidevõrke. EENet kindlustab Interneti ühenduse ka Eesti Mereakadeemiale.
annaabi.ee 
