Kesksed on küsimused kes, mis, kus ja millal. Neile vastatakse esmajoones ja põhjalikumalt ning vastused paigutatakse loos ettepoole. Püütakse vastata juba pealkirjas ja juhtlõigus. Järgmine küsimus on kuidas. Sellele vastatakse pikemates uudistes ja uudise keskse teema kohta. räägitakse detailsemalt lahti, mil viisil sündmus toimus. Miks jääb tavalises uudises kõige nõrgemalt vastatuks ning vastus sellele paigutatakse loo lõpuossa. See vastus tuleb anda oluliste uudistegelaste, mitte aga ajakirjaniku suu läbi. See vastus esitab tavaliselt mitte fakte, vaid hüpoteese, arvamusi, seisukohti jms, mida ajakirjanik uudislood esitada ei tohi. Kuidas ja eriti miks on kesksed küsimused muud tüüpi lugudes, aga ka nädalalehe uudistes, mida kirjutatakse siis, kui esimesed küsimused on juba vastatud. Uudisküsimustele on kerge vastata, kui sündmus on selge ja ühemõtteline: on teada, mis juhtus, kes on asjasse segatud, kes on süüdi jne
tähendab see järgmist. • Ei tohi vihjata millelegi, kuid mitte seda lahti rääkida. Esitada tuleb fakte. • Ei tohi anda üldisi fakte. Täpsed faktid. • Autor peab vastama lugeja võimalikele küsimustele võimalikult kohe. Vastamiseks sobivad ka laused, mis seletavad vastuste puudumist. Faktid ja arvamused. Oluline ehituspõhimõte on pidada faktid ja arvamused rangelt lahus. • Uudis ei paku kunagi reporteri arvamusi, seisukohti jms vaid ainult uudistegelaste omi. • Hoiakud-arvamused esitatakse neid öelnud inimeste tsitaatide ja parafraasidena. • Kui tegu on eri seisukohtadega, tuleb esitada kõigi osapoolte kommentaare. • Tuleks püüda hankida lisaks asjaosalistele alati ka oluliste neutraalsete isikute arvamusi. Lisainfo: taust ja perspektiiv Uudise lõpuosa moodustab lisainfo, mis annab lugejale tausta ja perspektiivi. Need
annaabi.ee 
