Seetõttu on ajakirjandus demokraatliku ühiskonna oluline komponent. Mida vabam on ühiskond, näiteks Ameerika Ühendriigid, seda rohkem on avalikkusele kättesaadavaid uudiseid ja teavet. Kodanikud on tavaliselt piisavalt informeeritud küsimustes, mis mõjutavad nende kogukonda, valitsust ja igapäevaseid suhteid. Teisest küljest piirab Põhja-Korea juurdepääsu kindlatele uudiseallikatele ja Internetile. Enamus uudiseid ja teavet pärineb Korea riiklikust uudisteagentuurist (KCNA-st), mis jätab kodanikele ainult ühe filtreeritud vaatepunkti. [2] 3. Meedia on massisuhtlusvahendid, mis toovad meieni informatsiooni. Meedia kaudu vahendatud info jõuab kiiresti ja korraga väga paljude inimesteni, seetõttu saab meedia kaudu mõjutada väga suurt auditooriumi ning ühiskonnas toimuvaid protsesse. Samas võib meediat käsitleda ka kui kujutluste loojat. Kuna kõigest pole võimalik vahetult osa saada,
Põhiliseks ohuks sõnavabadusele ja mitmekesise info kättesaadavusele on meedia kontsentratsioon. Meediasüsteem on aruandekohustuslik küll välisomanike, kuid mitte oma lugejate-vaatajate, Eesti kodanike ees. See on vastuolus demokraatliku ajakirjanduse tavade ja Eesti ühiskonna huvidega. Eestis tegutseb ainult üks, monopoolses seisundis uudisteagentuur. Raadio- ja tele- visiooniuudised saadakse valdavalt uudisteagentuuride materjalidest. Ka ajalehtede uudistes on uudisteagentuurist pärit sõnumite osa väga suur. 1. Peame väga oluliseks kaitsta sõnavabadust, mitmekesise teabe ja erinevate arvamuste kättesaadavust. Oleme seisukohal, et riik ei tohi sekkuda meedia sisu kujunemisse. Küll aga lasub riigil kohustus tagada võimalikult paljude meediaettevõtjate tegutsemine turul, mis elavdab publitsistlikku konkurentsi ja suurendab meediatarbijate valikut. 2. Meediakontsentratsiooni vältimiseks ja konkurentsi soodustamiseks tuleb vastu võtta
annaabi.ee 
