(ühe-ja kahekojalised) demokraatlik, ebademokraatlik. 11. Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda? Maaküsimus (eeestlastel 45%maast- mõisad talunikele). Turusidemed olid katkenud. Suured tööstusettevõtted olid seisma jäänud, puudus turg toodangule. Majandus tuli orienteerida läände. Tugeva rahasüsteemi ülesehitamine. 12. Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi? Piimatooteid eksporditi läände, riik maksis toetusi, uudismoodne ülesharimine. Tasus teha selliseid vabrikuid, mille tooraine oli kohapeal, Põlevkivi kasutamise algus. 13. Arutle: Uued nähtused kultuuri ja igapäevaelus iseseisvuse ajal 1920-1940? Riik toetas põllumajandust – laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised „Võieksport“, Eesti Lihaeksport“, „Eesti Munaeksport“) ning teraviljakaubanduse („Riigi Viljasalv“) 14
11. Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda? Maaküsimus (eestlaste käes vaid 42% maast, mõisad talunikele). Turusidemed olid katkenud (1914 aasta oli Eesti väljaveost Venemaale läinud 93%). Eesti majandus tuli orienteeruda Läände. Tugeva rahasüsteemi ülesehitamine (Eesti kroon). 12. Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi? Piimatooteid eksporditi läände, riik maksis toetusi, uudismoodne ülesharimine. Tasus teha selliseid vabrikuid, mille tooraine oli kohapeal. Põlevkivi kasutamise algus. 13. Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940? Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus , monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised ,,Võieksport", Eesti Lihaeksport", ,,Eesti Munaeksport") ning teraviljakaubanduse (,,Riigi Viljasalv") 14
annaabi.ee 
