Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid
poolt ära. Ta loobus lehest 1998. Ja müüs selle Schibstedi kontsernile. Nii läks aadete ja traditsioonide leht suure Norra ettevõtte kätte, kuni Eesti meedia selle tagasi ostis. AS Ühinenud Ajalehed (Pärnu PM, Sakala, Virumaa Teataja jt) Eesti Ajalehed AS ehk Ekspress Grupp (Päevaleht, Ekspress, Maaleht, Delfi). Erastamise tulemusel on meil kujunenud selline süsteem, et ringhääling on rahvuslik ja riiklik ning jagunenud perioodika-maastik. Liigitus – uudismeedia, sotsiaalmeedia, ristmeedia Ajakirjandus väga kaasav, personaalne (isikul endal võimalus ajakirjandust toota, tarbida, luua) Meelelahutuse pealetung, alternatiivsete väljaannete tekkimine (teaduse väljaanded jne) , ajakirjanduslike kanalite paljusus Näitajad arvudes – ajalehed 57-60 ; ajakirju 170 ; raadiojaamu 34. Ajakirjandus väljaspool Eestit kuni 1940 – pole tekkinud nõukogude ajal vaid juba varem. Nt rahvuslik väljaanne 1897 USAs, NY Ameerika Eesti Postimees.
annaabi.ee 
