aprilli hommikul 1918 helsingisse. Vangid paigutati Töölö suhkruvabriku territooriumile, kus nad pärast ülekuulamisi 13. aprillil kell 11 ja 12 vahel hukati. Hukkajateks olid sakslased. Laibad viidi Huopalahtisse ja maeti massihauda, kust need kaevati välja 1920. aasta detsembris. Eestis ei korraldatud Vilmsi saatuse kohta ametlikku uurimist, Soomes seevastu aga uuriti seda lausa kaks korda, kuid tulemusteta. Soomes äratas erilist pahameelt see, et Eesti ei loovutanud oma kogutud uudismaterjali nagu ka hukkamisfotot Soome võimudele. Eestlaste salatsemist võib käsitleda esmajoones nii, et nad kahtlesid tõestusmaterjali ehtsuses ka ise, kuid kartsid selle loovutamsest tekkivat otsest katastroofi. Soomlased saanuks selliseid niidiotsi, mille abil kogu ametlik tõde kokku kukkuks. Tähtsaks tõendiks olnud hukkamispilt annab sellesuunalisi viiteid. Eesti võimud küll kahtlesid,
Olles riigi kontrolli all, sekkub riik paljudel puhkudel avalik-õigusliku telekanali tegevusse. Kehtestatud on rida kohustusi, mis tuginevad kolmele põhimõttele: avaliku teenusega sobiva programmi tegemine, erapooletu ja täpse informatsiooni edastamine ning universaalne suunitlus. (Televisioon..., 2005) Avalik-õiguslikud ringhäälingud peavad enamikus riikides vastutama järgmiste aspektide eest: edastama sõltumatut, täpset, erapooletut, tasakaalustatud ja objektiivset uudismaterjali ning informatsiooni; tagama mitmekülgsuse saadetele ja kajastatavatele vaadetele; edastama kindla mahu uudiseid, kultuuri-, kunsti-, haridus-, vähemuste-, usu-, laste- ja meelelahutussaateid; propageerima asukohamaa kultuuri ja väärtusi; tootma ja edastama riigi kõikide piirkondade jaoks olulisi saateid; eraldama tasuta eetriaega avalikes huvides edastatavatele teadaannetele, näiteks tervishoiu- ja liiklusohutusalased teated ning riigiorganite erakorralised teadaanded
annaabi.ee 
