Enamus läks kohe koju, kuna tavaliselt olid karusel kaasas ka püss ja nuga. Kuid ükskord tuli tali ja karune mõtles, et peaks tooma endale pangega hülgeliha ja võttis teepeale toidumoonaks munad kaasa. Aga tuli välja, et karune lasi hülge maha enne, kui munad otsa said. Järgmisel päeval oli karune väga rõõmus ja soovis ka osaleda mängudel, kuna tal oli palju jõudu. Ta oli nimelt mereröövel. Ükskord ta narris kaubalaeva karile, kuna ta elas Uudismaal. Tollel ajal kui ta elas, oli Kihnu väiksem ja lagedam ja ta osales koguaeg Kihnu-Ruhnu mängudel, kuna seal sai teistega jõudu proovile panna. Ta oli tegelikult Kihnu tugevaim mees. Üks õhtu nägi ta, et läheneb kaubalaev ja ta mõtles: ,,Kuidas ma saaksin tolle kaldale meelitada?" Talle tuli meelde, kuidas Häädemeestel tehti. Pannakse tuli kaldale põlema, et meenutaks majakat ja tolle peale sõidavad laevad karile ja siis pääseb enda paadiga ligi.
ringhäälingu kooliraadio osas, kuu aega ametlikku puhkust. Esile tõsteti olümpiavõitjat ka tema töökohas Tallinna Keskvanglas, kus ta tõsteti senisest vangivalvuri seisusest veltveebliks. Eesti riigi vahest kõige märgatavam tähelepanuavaldus oli see, et talle kingiti Aegviidu lähedal Pillapalus 45 ha suurune talu. Eesti riigi sümbolite hulka kuulusid tugevad mehed ja põllupidamine. Selliselt tutvustati olümpiavõitjat ka ajakirjanduses - põllumehena uudismaal. Kui talu 1939 ka maksudest vabastati, oli see hea reklaam nii valitsusele kui ka talupidamisele üldse. Avalikkuse eest kasutati KP mainet veel näiteks paberosside "Kuldmedal" ja sigarettide "Olümpia" reklaamimiseks. KP tõestas oma võimeid ka 1937 Pariisis Euroopa meistrivõistluste kullaga, seejärel vigastas õlaliigest aga nii tõsiselt, et matile tagasipöördumine tundus kahtlasena. Võib öelda, et meistri tõus ja maadlusest lahkumine olid olnud omavahel kõvasti seotud