kümnendil, kuid nende looming jätkus ka teiste rühmistuste ajal. · Esikkogud avaldasid "Siuru" rühmituse lüürikud M. Under, H. Visnapuu, J. Semper ja A. Adson, neile esteetiliselt hoiakult lähedased J. Barbarus ja A. Alle ning omaette seisev H. Adamson. Enamik neist oli katsetanud juba "Noor-Eesti" väljaandeis, kuid Esimese maailmasõja aegu debüütraamatuid avaldada ei suutnud. Seetõttu olid aastad 1917--1919 uudiskogude poolest rikkad. · Siuru luules oli esikohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Nad tõid kaasa eluvärske tundetulva, eesti lüürikas varem harjumatu meelterõõmu, andsid püsiva väärtusega armastusluulet ja looduslüürikat.Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijateks said nooreestlase Gustav Suitsu
nende looming jätkus ka teiste rühmistuste ajal. · Esikkogud avaldasid "Siuru" rühmituse lüürikud M. Under, H. Visnapuu, J. Semper ja A. Adson, neile esteetiliselt hoiakult lähedased J. Barbarus ja A. Alle ning omaette seisev H. Adamson. Enamik neist oli katsetanud juba "Noor-Eesti" 90 väljaandeis, kuid Esimese maailmasõja aegu debüütraamatuid avaldada ei suutnud. Seetõttu olid aastad 1917--1919 uudiskogude poolest rikkad. · Siuru luules oli esikohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Nad tõid kaasa eluvärske tundetulva, eesti lüürikas varem harjumatu meelterõõmu, andsid püsiva väärtusega armastusluulet ja looduslüürikat.Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijateks said nooreestlase Gustav
annaabi.ee 
