• suhe välismaailma entiteediga, mida ta tähistab Sõnavara e. Leksikon • Sõnavara tervikuna seob omavahel eri tasandeid, on puutepunktiks foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaksi, semantika ja entsüklopeediliste teadmiste vahel. • Sõnal leksikon muidki tähendusi: ’sõnaraamat’, ’teatmeteos’. Sõnavara ajateljel: arhaismid, neologismid • Arhaismid – vananenud sõnad, mida tänapäeval keeles ei kasutata. • Neologismid e. uudiskeelendid – hiljuti käibele tulnud v. alles soovitusstaadiumis keelendid v. ka olemasoleva keelendi kasutusjuhud uues tähenduses. • Arhaismid ja neologismid eksisteerivad sõnavara äärealadel. Arhaismid Sõnad vananevad, sest • nendega tähistatu kaob kasutuselt (historismid) • sünonüümid võivad sõna kasutuselt kõrvale tõrjuda (arhaismid kitsamas mõttes) • võivad olla vääras ajastukontekstis (anakronismid)
'kahetsemine', katsuma 'vaatama; kogema', nilbe varem 'libe; nüüd 'siivutu'; arhaismide hulgas on ka vananenud formatiive ja grammatilisi vorme, nt ikeks 'ikka', vahelt 'vahel, mõnikord', eks `kas ei';vananeda võivad ka sõnamoodustusstruktuurid, sest afiksid asendatakse uutega, nt higima 'higistama', taimema 'istutama', hoidus 'hoidmine, kaitse', mardaline 'mardikas'. neologismid e uudiskeelendid, mis on hiljuti käibele tulnud või alles soovitusstaadiumis keelendid või ka olemasoleva keelendi kasutusjuhud uues tähenduses. Neologismid võivad tähistada uusi mõisteid (nt turvavärav, riiulifirma, laserplaat, seinatennis) või tulla mõne keeles juba olemas oleva keelendi asemele või kõrvale (nt mestima, spaa, lõimima) jpt. Võib eristada: Okasionaalsed e juhuneologismid vaid ühe korra (ühes allikas) esinevad sõnad, mis on loodud ühes
annaabi.ee 
