Jumalatele oli vanakreekas omistatud palju inimlikke ja ebatäiuslikke omadusi, seega on võimalik, et Sisyphose puhul ei sallinud Zeus lihtsalt mõtet, et keegi surelik võiks ta üle kavaldada. Siiski saadab isegi see signaali, et inimesed peaksid olema ettevaatlikud selle suhtes, mille vastu nad ei saa, olgu nende vastaseks surm või jumalad. Lihtsalt jumalakartlikkusest aga ei piisanud olemaks hea inimene- vanad kreeklased ei sallinud truudusetust, uudishimulikkust, edevust või süütu inimese tapmist. Kuna oma lugudes kirjeldasid nad inimest läbi tema tegude, mille järgi sai otsustada tegelase positiivsuse või negatiivsuse üle, tuli omistada just need küljed tegelastele, kes said hiljem rängalt karistada, mis oli omakorda õpetuseks rahvale. Kõige tuntum näide edevuse hukatuslikkusest on muidugi lugu Narkissosest, noormehest, kes oli väga veetlev. Probleem oli selles, et ta ise oli endasse kõige rohkem
Ta sööb marju, rohttaimi, tammetõrusid, kaera, raipeid ja mõnikord põtrasid. Seetõttu on muinasjuttudes loomale omistatud omadused “kiskjalikkus”, “teravilja sööma” ning “tugevus” otseses seoses karu ökoloogiaga. Kuna ta on imetaja, peab ta kindlasti hoolitsema oma järglaste eest 1-2 aastat ning õpetama 16 neile elus hakkama saamist. Samuti on ta suuteline puu otsa ronima. (MacDonald & Barrett, 2002) Muinasjuttudes välja toodud uudishimulikkust saab siduda kaudselt kõnealuse looma ökoloogiaga. Karud ei otsi eriti inimese lähedust, aga võivad toitu otsides sattuda ka inimasustuste lähedusse ja sealjuures näidata üles uudishimulikkust (Aasma, 2013). Karu on harilikult üksildane loom ning seetõttu ei saa öelda, et ta kuuletuks teistele või oleks karjaloom (MacDonald & Barrett, 2002). Muinasjuttudest leitud omadused nagu “rumalus”, “lahkus” ja “ahnus on inimese poolt karule külge pandud
-) C teadlikusse/meelekindluse faktor *) Mõõdab organiseeritust, kompetentsust, vastutustundlikkust. -) N neurootilisesee hk emotsionaalse stabiilsuse faktor *) Madala neurootilisuse puhul on inimene rahulik ja stabiilne. *) Kõrge neurootilisuse puhul on inimene ärevil, ärritatud ja meeleolud vahelduvad kiiresti. -) O avatus kogemusele (openness to experience) *) Mõõdab loovust, kujutlusvõimet, intellektuaalsust, uudishimulikkust. Humanistlik psühholoogia * Psühholoogia koolkond, mis tekkis 1930ndatel ja sajandi keskel oli see oma haripunktis. * Humanistlikus psühholoogias vaadeldi isiksust inimkogemuse produktina. * Selle koolkonna alustala on seisukoht, et algselt olemuselt on inimene arenguvõimeline ja edasipüüdev ehk hea. * Selle õpetuse keskmeks on inimese ettekujutus iseendast ehk enesehinnang ning sellega tegeletakse kõige rohkem. Carl Rogers