Pakikandjaga sõjatandrile EPL Priit Simson 9. Veebruar 2011 Meedia väljaannetest selgub, et iga aastaga väheneb sõjaväkke minevate noormeeste arv. Mis on sellise kõrvalehoidmise põhjuseks? 1944. a suvel ilmus ajalehtedes üleskutse noortele lennuväe abiteenistusse astumiseks ning sinna ilmus pea 700 noort, kes saadeti väljaõppele. Miks olid noormehed nõus Eesti eest välja minema, kuid nüüd mitte? Kas see oli nende soov seista vastu Eesti taasokupeerimisele või ehk hoopis noorte poiste suur seiklushimu? Ilmselt on rahval 1944. a kaitsjate saatus silme ees. Kõige õilsamad ja vapramad mehed läksid mulda ning neid jäid leinama tuttavad ja perekonnad. Tõenäoliselt on inimestel siiamaani kartus, et midagi sellist võib jälle juhtuda. Ja juhtubki, sest sõda on halastamatu. Pole mingeid vastuargumente. Asi pole tänapäeva noortes, nii on see alati olnud--sõda on tahetud vältida ning sellest kõrvale hiilida. Seda tehti minevikus, tehakse praegu ja...
Lapsed, kelle vanemad on ära Evelin Tamm, EPL, 17. veebruar 2011 Eestis on lähiaastate jooksul suurenenud välismaale tööle minevate inimeste arv. On teada juhtumeid, kus vanemad jätavad lahkudes oma lapsed Eestisse maha. Lapsed elavad üksinda kusagil korteris ja käivad koolis või viibivad sageli vanavanemate juures. Lapsed on sellegipoolest omapäi, puudub vanemlik valvsus ja hoolitsus. Kõige enam juhtub hülgamisi just peredes, kus on teismeline laps. Noorukiiga on väga tähtis aeg, kus toimub lapsest noorukiks kujunemine. Ilma vanema innustuse ja vaimse toeta võib see lapse jaoks väga keeruline olla. Teismeline on hinges veel laps, kes vajab piiride seadmist. Jättes näiteks 14-aastase üksinda koju ei ole tulemus sageli teada: Nooruk viibib kaua üleval, ei jõua kooli või korraldab pidusid. Kuna vanemlikku järelvalvet ei ole, teeb laps seda, mida hing ihkab. Ometi on see vale. Laps võib teha seda, m...
annaabi.ee 
