, Jyväskylä……, Vaasa……., Pärnu…., Sysmä……., Pädaste…… Harjutus 2. Lisage vastavalt vokaalharmoonia reeglitele kas –a või –ä. Miehell… on tumma puku. Leirintäalueell…. on monta asuntoautoa. Sanomaleh- dess… oli hyvä sarjakuva. Huoneess… on iso parisänky. He esittelev…t uutta reittiä. Lehdess…. oli hyvä juttu. Syksyll…. käymme marjass…ja sieness…Pidätkö enem- män maidost… vai piimäst…? Lehdess… oli juttu uudest… baarist….He kysyv…t, onko motelliss… tilaa. Odotatko meitä käytäväll… vai ala-aulass…? Kävimme veneell… saaress…. 5 OMISTUSLIITED Omistusliited näitavad nn omandisuhteid ning neid kasutatakse koos isikulise ase- sõnaga või ka ilma. Kõnekeeles omistusliide tavaliselt puudub. minun kissani meidän kissamme sinun kissasi teidän kissanne
dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon". Nüüdisajal üks levinumatest keeltest, millest kõige rohkem laenatakse on inglise, vene ja soome keeled. Aasta-aastalt, laenamisprotsess toimub aina aktiivsemaks ning keelde tekkivad palju uusi sõnu. See tendents tundub intensiivselt jätkumas. Kui palju on uudest sõnadest jääb püsima keelde, saab teada alles tulevikus. 1980-ndatel aastel kirjutati üsna palju slängialaseid diplomi - ja kursusetöid nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolis. Tehti ka uurimusi, kus pöörati tähelepanu peamiselt õpilas -ja üliõpilas slängile. 1990-ndatel aastatel on slängiuurimine erinevatest keeltest aktuaalsemaks saanud. Kõigepealt, töö materjal kuulub suulise kõne uurimise valdkonda.VAADATA
annaabi.ee 
