Huvist lähtuva sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord milles inimene tunneb ebamugavust välismaailmast tajutava (nähtuse, objekti) erinevuse tõttu. Olemasolevat kujutlust võrreldakse tajautavaga, ebakõla ilmnemisel modifitseeritakse v reorganiseeritakse varasemat kujutlust ja kasutatakse seejärel töödeldavas informatsioonis orienteerumiseks, kuid nüüd juba uudel kujul. Inimese teadvuses toimub lõputu teadmis-ja mõtteskeemide konstrueerimine. Iga inimese kogemuslik baas on ainulaadne, siis on ka kujunevad mõtteskeemid unikaalsed. Gestalt- tajume maailma juba valmis mudelite v skeemidena. Skeem: tähistab teadvuses kujunevaid tunnetuslikke, sõnalisi ja käitumuslike konstruktsioone. Skeemid näol on tegemist kogetud peegeldusega meie teadvuses. Tema teooria järgi on olemas 3
bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu. Paljud seeneliigid toodavad bioaktiivsed ained, mida nim etatakse m ükotoksiinideks. Nende hulka kuuluvad näiteks alkaloidid ja polüketiidid, millest paljud on loo madele, sealhulgas ini mestele m ürgised. Se etõttu on tund matute seente söö mine üliohtlik , erinevalt näiteks tundmatute loo made söö misest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad ps ühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui m uudel otstarvetel. Se ened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loo made ja inimeste haigusi. Se entest põhjustatud viljasaagi vähene mine ja saagi rikne mine v õib oluliselt m õjutada majandust. Se eneriik hõl mab tohutut hulka liike mitmesuguste elukeskkondade, elutsüklite ja välimuse ga aladeks ainuraksetest vees h õljuvatest organis midest kuni suurte kübarseenteni. Sellegipoolest on seeneriik suuresti läbi uurimata.