põgenes Vilde arreteerimise eest Peterburi, seejärel aga Helsingisse, kus asus välja andma satiirilehte "Kaak". Pagulasena väisas Vilde pea kõiki Euroopa suuremaid riike ja kultuurikeskusi Saksamaad, Austriat, Tsehhit, Sveitsi. Kodumaale naasis Vilde alles 1917. a.. Möödunud oli üksteist aastat pagulust, täis hämmastavat töötahet ja saavutusi teoste näol. Kirjandusteadlase Toomas Haugi sõnade järgi on Vilde "eesti kirjanduse esimene eurokutsar, kes oma hobuseid utsitades piitsutab laias kaares kõikvõimalikke ühiskondlikke ja inimlikke pahesid." Vilde poolehoid kuulus universaalsele inimkihile, keda võiks kutsuda "kõigest ilmajäetud." Samas oli ta ka klassiteadlik võitleja ja oma aja vaadetest (sotsialismus darwinismus) mõjustatud intellektuaal. Sellelt pinnalt sünnib "Külmale maale" (1896), esimene eesti realistlik romaan, esmalt "Postimehe" joonealusena, hiljem iseseisva raamatuna. Kuulsuse ja tuntuse tõi Vildele "Mahtra sõda"
Jürmanniga põgenes Vilde arreteerimise eest Peterburi, seejärel aga Helsingisse, kus asus välja andma satiirilehte "Kaak". Pagulasena väisas Vilde pea kõiki Euroopa suuremaid riike ja kultuurikeskusi - Saksamaad, Austriat, Tðehhit, Ðveitsi. Kodumaale naasis Vilde alles 1917. a.. Möödunud oli üksteist aastat pagulust, täis hämmastavat töötahet ja saavutusi teoste näol. Kirjandusteadlase Toomas Haugi sõnade järgi on Vilde "eesti kirjanduse esimene eurokutsar, kes oma hobuseid utsitades piitsutab laias kaares kõikvõimalikke ühiskondlikke ja inimlikke pahesid." Vilde poolehoid kuulus universaalsele inimkihile, keda võiks kutsuda "kõigest ilmajäetud." Samas oli ta ka klassiteadlik võitleja ja oma aja vaadetest (sotsialismus- darwinismus) mõjustatud intellektuaal. Sellelt pinnalt sünnib "Külmale maale" (1896), esimene eesti realistlik romaan, esmalt "Postimehe" joonealusena, hiljem iseseisva raamatuna
See aasta mida nad seal veetsid oli raskeim immigrantide elus. Raha peaaegu polnud. Koliti Stuttgartisse paariks aastaks. Seal rahaline olukord paranes. Üldiselt selle immigreerimise perioodi ajal vahetasid Vilded elukohti väga palju.(4) Kodumaale naasis Vilde alles 1917.a Möödunud oli üksteist aastat pagulust, täis hämmastavat töötahet ja saavutusi teoste näol. Kirjandusteadlase Toomas Haugi sõnade järgi on Vilde "eesti kirjanduse esimene eurokutsar, kes oma hobuseid utsitades piitsutab laias kaares kõikvõimalikke ühiskondlikke ja inimlikke pahesid."(3) Pärast seda elas Eduard Vilde enamasti Eestis, kuid tervis halvenes ning ta sõitis kaheks aastaks Saksamaale Boden-Boden raviasutusse. 1933. aastal hakkas ta hoiatama rahvast uue liikumise eest, fasismi, vastu. Ta kaotas fasismivastase miitingu ning selletõttu halvenes ta tervis veelgi.(4) Surm tabas Vildet 26. detsembril 1933.a järgmisel päeval ilmus surmasõnum ajalehtedes. Sügav lein tabas kogu Eestit
annaabi.ee 
