18.-19.saj autorid, keda võeti kõik kokku utoopilisteks sotsialistideks. Nende mõte oli selles, kuidas korraldada ühiskonda ümber nii, et kõigil oleks parem tingimused, eelkõige tööliste. Kõik autoridkuni Marxini pakkusid välja ideid, kuidas parandada tööliste olukorda, kuidas kujundada ümber senist kapitalistlikku majnadusst(kas relvad või reformid), milline peaks olema rigi roll, teaduse tähtsus, ideoloogia tähtsus. Mida varem selliste asjade üle teoritiseeriti, seda utoopilisemaks need läksid. Ka Marx pidas neid utoopilisteks, tema rõhutas, et tema sotsialism on teaduslik sotsialism. Robert Owen pärines Inglismaalt, tegi noorelt karjääri ja 1816 oli tema ketrusvabrik suurim Inglismaal(?). Sotimaal oli tuntud tema New Lanarki vabrik, mida ta tahtis tööliste kaitseks teha?): et neil oleks hea töötada, normid tingimused etc. Tegutses praktikas ja teoorias. Ta oli äärmiselt veendunud, et tööpuudust ei olegi võimalik likvideerida kapitalistlikus ühiskonnas
Magnitokorski mettalurgiakombinaat võeti vastu 1933, planeeritud tootmisvõimsuseni jõudis 1936. Tegemist oli ilmselt suurima bluffiga NL majandusajaloos üldse. Esimese viisaastakuga ei saanud industrialiseerimine läbi, järgnes kohe 1933-37 uus viisaastak, selle plaane koostades lähtuti ametlikest statistlistest andmetest I viisaastaku tulemuste kohta. Algandmed olid juba valed- on arusaadav, et plaanid muutusid veelgi utoopilisemaks kui seni. Peamine ülesanne oli järele jõuda arenenud tööstusriikidele I plaani kohaselt, mõeldi II viisaastaku jaoks välja uued märksõnad- hakati rääkima, et peamiseks ülesandeks on vältida NL majanduslikku sõltuvusse langemine kapitalistlikest riikidest tulevikus, peab saama maj mõttes nii tugevaks, et konkurents välismaailmaga teda enam ei morjenda. Pandi rõhku tootmise moderniseerimisele, oskustööliste välja õpetamisele. Pandi uuesti rõhku ka kergetööstusele,
annaabi.ee 
