Smith, briti assürioloog. Täpsemalt ta suutis tõlkida Gilgamesi eepose algust. Gilgames, kes otsib surematuse rohu läheb maailma piirile üksiku inimese juurde, kes oli läbielanud iidset veeuputust- Utnapistimi juurde. Siin jutustus katkestus, kuid Smith'ile õnnestus ülesleida puuduva osa eeposest Nimrudi künkal- kokku 384 savitahvlit. Veeuputuse ajalugu, mis oli esitatud Gilgamesi eeposes, tõenäoliselt oli kunagi iseseisev poeem, mida hiljem pandi eeposesse. Utnapistim akaadi laadine nimi vastab ka sumerite laadilise nimele Siusudra (,,See, kes leidis pikade päevade elu"). Jutustus algab sellest, kuidas jumalate koosolekul oli tehtud otsus kogu inimkonda hävitada. Sellise otsuse põhjust ei olnud mainitud (akaadide teises eeposes Atrahasisest oli mainitud, et jumalat Enlili olid inimesed häirinud oma kisaga, mille pärast läks ta vihaseks ja püüdis igasuguste meetoditega inimrassi hävitada). Üks veeuputuse algatajatest oli jumal Enlil, kes
u. 650 a. eKr. Penelope, Telemachos, Menelaos, Trooja sõda. Alkinoos, Athena Gilgames akkadi Sin-leke-Unninni Arurule, Enkindu, Shamati, Gilgamesi kangelasteod. Arvatavasti 27. saj. eKr. Humbamba, Istar,Anu,Ellil,Samas, Utnapistim Kalevipoeg eesti Friedrich Robert Kalevipoeg, Kalev, Salme, Linda, Kalevipoja vanemate ja päritolu Faehlmannile ja Saare piiga, Olevipoeg kirjeldus, millele järgnevad Friedrich Reinhold Kalevipoja kangelasteod. Kreutzwaldile, 1862
Päikesejumal Samas käskis seda teha. Ta rändab põhjatu mere äärde, kus kõrtsiemand Sidur soovitas nautida elu ja kasvatada lapsi nagu inimestele määratud on. Gilgames keeldus ning tahab endiselt välja uurida surematuse saladust kuningas Utnapistimilt, kes elas üle veeuputuse ja jumalad andsid talle igavese elu. Sidur annab talle õpetussõnu ja paadimees Ursanabi abile jõuab Gilgames kurnatuna üle surmavee Utnapistimi juurde. Utnapistim räägib Gilgamesile loo veeuputusest ning teeb Gilgamesile paar katset, katsed küll ebaõnnestuid, kuid sellegipoolest rääkis ta Gilgamesile surematuse õiest. Õis asub sügaval kaevupõhjas, ta saab selle küll kätte, aga madu varastab õie ning sai ise igavese nooruse. Gilgames naaseb kodulinna õnnetuna. Ta mõistis, et kõik, mis pärast surma temast järele jääb, kestab edasi. Tegelased
otsib teid surmast pääsemiseks. X tahvel:Gilgames läheb kaugele põhjatu mere äärde, kus jumalik kõrtsiemand Siduri soovitab tal surematuse püüdmine järele jätta ning rõõmsat elu elada. Gilgames ei nõustu, ta tahab uurida välja surematuse saladuse Surupaki linna kuningalt Utnapistimilt, kes oli selle saavutanud. Tänu Siduri juhatustele ja paadimees Ursanabi abile jõuab Gilgames kurnatuna üle surmavee Utnapistimi juurde. XI tahvel:Utnapistim räägib Gilgamesile loo, kuidas jumalad saatsid maa peale veeuputuse. Jumal Ea käskis Utnapistimil ehitada laeva, mida too tegigi ning pääses uputusest ja saavutas surematuse. Utnapistim teeb Gilgamesile katse, käsib tal seitse ööd ärkvel olla. Gilgames uinub. Ka teine katse surematuse veega ebaõnnestub. Gilgames peseb end selles joomise asemel. Kõigest hoolimata räägib Utnapistim talle surematuse õiest, mis asub sügaval kaevupõhjas. Gilgames saab selle küll kätte, kuid
Merkuur Nabu Veenus Istar Marss- Nergal Usku taevakehade mõjudele inimese saatusesse Sumeritelt pärineb arvutussüssteem 60süsteem, 7päevane nädal, kuukalender Vanim astronoomia sumeri oma. Astronoomia tekkimine taevakehade liikumise järel taevavõlvil, leiti, millal teha põllumajandustöid. Pärineb see, et igal maisel asjal oma taevane teisik. Kõik ihaldasid surematust! Mesopotaamia uskumuste järgi surm surmajärgset elu ei kadestatud, hinged hõljuvad näljastena ringi. Utnapistim oli ainsana pääsenud oma perega veeuputusest, Inanna/Istar oli ka sõjajumalanna Jumal/sõjamees Marduk, kelle kultus muutub tähtsaks 2 at alguses. Marduk Babyloni linna kaitsejumal Assur - assüürlaste kaitsejumal Ramman / Addad Mesopotaamias jumalad antropomorfsed (inimkujulised) Päikesejumalal päikeseketas Kuujumal sirp käes Äikesejumal vibu/nooled Marduk sõnn/härg Surma kehastus skorpion Tarkus madu Puu maharaiumine oli mingil perioodil surmaga karistatav