Patogenees. Igal viirusel spetsiifilised peremehed ja rakutüübid. JC ja BK on inimese viirused, mis ilmselt sisenevad hingamisteede kaudu, siis infitseerivad lümfotsüüte ja neere minimaalse tsütopatoloogilise efektiga. BK põhjustab neeru latentset infektsiooni, JC neeru-, B- rakkude ja monotsüütide rea infektsiooni. Replikatsiooni immuunkompetentsetel takistatakse. Immuunkompromiteeritutel põhjustab viiruse reaktivatsioon neerudes viiruse levitamist uriini, potentsiaalselt tõsiseid UTIsid (BK) või vireemiat ja KNS infektsiooni (JC). JC replitseerub ajukapillaaride endoteelis ja läbib nii HEBi. Astrotsüütide abortiivne infektsioon põhjustab osalist immortaliseerimist, tekivad suurenenud anormaalsete tuumadega rakud. Oligodendrotsüütide lüütiline infektsioon põhjustab demüelinatsiooni. Inimesel seost kasvajatega leitud pole, hamstril küll. Haigused. Primaarne infektsioon asümptomaatiline
Põhjuseks kontamineeritud desinfektandid, respiratoorne teraapia ja monitooringuvarustus, jäämasinad. Antimikroobne teraapia on komplitseeritud, kuna esineb palju resistentsust. TMP-SMX on kõige aktiivsem, klooramfenikool ja tseftasidiim on ka aktiivsed. Burkholderia. b. cepaxia kompleks koloniseerib suurt hulka niiskeid keskkonnatingimusi, seondub reeglina HI-ga. Põhjustab hingamisteede infektsioone tsüstilise fibroosi ja kroonilise granulomatoosse haiguse patsientidel, UTIsid kateteriseeritutel, septitseemiat kontamineeritud intravaskulaarsete kateetrite puhul, teisi oportunistlikke infektsioone. Kui pulmonaalsed infektsioonid välja jätta, on tegelased madala virulentsusega. Tundlik TMP-SMXile; in vitro ka piperacillinile, laia spektriga tsefalosporiinidel, tsiprofloksatsiinile, aga in vivo hästi ei toimi. B. pseudomallei on mullas, vees, taimestikus leiduv saprofüüt. Põhjustab oportunistlikke infektsioone (melioidoosi), ka
annaabi.ee 
