kasutuses küll, jah," rääkis Tsäkko. Muruniiduk haihtus. Jääb arusaamatuks, miks ei ajanud Tsäkko niidukit kärult maha juba maanteeameti territooriumil, vaid toimetas selle koos autokäruga minema. Veelgi kurioossemaks muudab juhtumi see, et niiduk on kadunud. Tsäkko sõnul peaks niiduk olema utiliseeritud, sest see oli katki. Maanteeametist aga öeldi, et utiliseerimist pole toimunud ja niiduk ei asu ka maanteeametis. "Muruniidukit maanteeamet utiliseerinud ei ole. See kanti Tamur Tsäkko ettepanekul varade nimekirjast maha," kommenteeris maanteeameti pressiesindaja. Lühidalt kokku võttes on tekkinud olukord, kus maanteeameti endise peadirektori ettepanekul kanti maha muruniiduk, mis viimati oli tema enda käes, niiduki edasine saatus on aga teadmata. Tsäkko sõnul niiduk tema kätte ei jäänud, ametis ei teata, kuhu see siis kadus, sest utiliseerimisele niiduk ei jõudnud. "Endale alluva asutuse varade, sh enda kasutuses olevate
usaldusväärsete tulemuste saamine tähtsate hüdroloogiliste näitajate kohta, nagu veekogude pindala, lume veesisaldus, jääväljade pindala, jää veesisaldus, pilvisus, sademed ja veeaur. Seetõttu on hakatud aina enam välja töötama ja praktikas rakendama vee kaugseire meetodeid. Füüsikalis-bioloogiliste teaduste edendajad on aastakümneid seisnud silmitsi informatsiooni hankimise ja töötlemisega seotud väljakutsetega, ning on identifitseerinud ja utiliseerinud satelliit-kaugseire sensortehnoloogiaid tähtsate ja järjepidevate informatsiooni ammutamise allikatena atmosfääri, ookeanide ja maapinna uurimiseks erinevates ruumilis- ajalistes mastaapides. Mitmeid teadusharusid hõlmav kaalukas hulk teaduslikku kirjandust dokumenteerib kaugseire andmete analüüsi tehnikaid ja nende praktilisust ning potentsiaali identifitseerimaks globaalseid muutusi puudutavaid keskkondlikke atribuute ja füüsilis- bioloogiliste protsesside monitooringut
annaabi.ee 
