Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Kõrgkeskajal tekkis uusi kristlikke ordusid, neist levinumad olid tsistertslased, frantsisklased ja dominiiklased. Esimene oli enam kloostrikeskne, rändava eluviisiga frantsisklased ja dominiiklased pühendusid aga misjonile ning katoliiklikkuse kaitsmisele. Kirik nägi oma õpetusele ohtu uutes kristlikes usuvooludes. Sellised liikumised mõisteti ketserlusena hukka ja nendega võitlemiseks loodi XIII sajandil inkvisitsioonikohus. Kõrgkeskajal kuulus haridus jätkuvalt peamiselt kiriku mõjusfääri. Kuid rajati ka ilmalikumaid linnakoole. XI-XIII sajandil arenesid mitmest linnakoolist ülikoolid. Varased Euroopa ülikoolid olid õpetajate ja õppijate ametiühendused. Õppetöö põhines seitsmel vabal kunstil ja neljal klassikalisel teaduskonnal, teadus- ja suhtluskeeleks oli ladina keel
poisikesi, kes oma sukeldumiskunstiga andsid lootust soodsamale tulemusele).) 6.2.2. Valetunnistused Õigusemõistmisel suur rõhk tõendamisel ehk valetunnistuste andmisel. Moosese raamatus see eksisteerib ja ette on nähtud ka karistused. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana see on üks kümnest käsust. 6.3. Kohtuniku vastutus Vanas testamendis oli kirjas nõue, et kohtunik pidi olema erapooletu. Piibel- tähendab raamat, rullid. Erinevates usuvooludes omab erinevat tähendust. Kui käsitleda Piiblik kui õigusallikat, siis tuleb eelkõige silmas pidada Vana-Testamenti. VT tekkelugu: kirja hakati seda panema u 1000 a e.Kr, aga varasemad lood oli ennem seda. Kirja panek lõppes u 100 a e.Kr. Algul kirjutati heebrea keeles, hiljem aramea keeles. 1947- leiti Kumrani (Qumrani) rullid/ Surnumere kirjarullid. Nad olid säilinud täispikkuses. Need on vanimad säilinud käsikirjad (u 1900 aastat vanad), vanuselt järgmised, mis olid ennem nende
annaabi.ee 
