Sageli väljendus ta vastumeelsus tohutus vastuhakus sealsele korrale. Kuna S oli väga tundelise loomuga lugemishuviline poiss, oli tal väga raske sealset kasarmukorda taluda. Seetõttu hakkas juba seal vaiksetviisi tema kirjanikutee pihta, kirjutades ballaadlikke luuletusi. Pärast kolledzi lõpetamist, astus S 1810. aastal Oxfordi ülikooli. Seal õppides muutusid ateism ja poliitiline radikaalsus talle veendumusteks, mida ta väljendas poliitilistes värssides ja usuvastases brosüüris. 1811 avaldab pamfleti ,,Ateismi vajalikkusest", mis tõi loomulikult kaasa suuri pahandusi ja mistõttu ta ka peale üürikest õppimist ülikoolist välja visati. Samuti võeti temalt õigus astuda mujale kõrgkoolidesse. Katkesid sidemed ka perekonnaga, kuna vanemad ei aksepteerinud tema abielu. Nimelt abiellus ta juba 19 aastaselt endast 3 aastat noorema koolitüdruku Harriet Westbrooke'ga, kellega ta sai ka kaks last.
Kuigi nii NS artikkel 226 kui ka NS artikkel 233 asusid usuvastaste süütegude peatükis, siis NS artikliga 233 kehtestatud karistused tulenesid siiski varavastaste süütegude peatükist. Karistuste erinevused olid väga suured ja kohtu poolt süüteo ümberkvalifitseerimine võis raskendada või kergendada süüdistatava olukorda olulisel määral. Käesolevas kaasuses pole teada, millise varguse koosseisu karistust oleks kohus rakendanud, kuid eeldatavasti oleks usuvastases süüteos määratud karistus olnud rangem kui varavastase süüteo karistus. NS teokvalifikatsioonide puhul oli oluline roll sündmuskohal, kus süütegu toime pannakse. Ka käes- olevas kaasuses leidis kohus, et NS artikli 233 järgi kuulus kirikukella vargus süütegude hulka, mis olid toime pandud sellistes ruumides, mis ei kuulunud NS artiklis 226 toodud nimekirja. Samuti on oluline