kaasnes sellega pigem kehtivate kriminaalseadustike vaheline ebakõla.*34 Jaan Sootak on kirjutanud, et „uue seadustikuga oli Venemaa kriminaalõigus sattunud mõneti vihma käest räästa alla“*35. Tsaaririigis kehtisid korraga neli kriminaalseadustikku, millest kaks – NS ja UNS – sisaldasid mitmeid kattuvaid koosseise ja muutsid karistussüsteemi läbinähtamatuks ning segaseks. Selline õiguslik olukord püsis kuni 24. oktoobrini 1917.*36 2. Usuvastased süüteod vanas ja uues nuhtlusseadustikus NS sisaldas usuvastaseid süütegusid reguleerivaid koosseise, mis tegelikult koosnesid varavastastest süüte- gudest. Need olid suunatud sakraalsete, pühitsetud või mittepühitsetud esemete vastu.*37 Kirikuvara vastu suunatud süütegude koosseisud oli sätestatud NS 2. peatüki 4. jao artiklites 219–233.
vabast tahtest ja moraalist. Kuigi tänapäeval tuntakse seda, kui filosoofilist meistriteost, oli Hume pettunud algses raamatu populaarsuses ja väitis, et teos justkui suri sündides. Hiljem avaldas ta kahe osalise essee teemadel filosoofia ja poliitika, mis saavutasid suure tuntuse. Hume kandideeris ka Edinburgi linnavolikokku, kuid linnavolikogu ei kiitnud otsus heaks, põhjendades, et Hume vaated ja kirjutised on liiga usuvastased ning Hume pidi kandidatsioonist loobuma. Selle asemel sai Hume St. Clairi sekretäriks. Sajandi lõpuks tunnistati teda kui utilitarismi moraalse teooria loojat. Bentham tunnistas, et Hume mõjutas teda otseselt. Hume kandideeris ka Edinburgi Ülikooli filosoofiaprofessori kohale, kuid ka see ei läinud läbi. Selle asemel asus Hume tööle Edinburgi Advokaatide raamatukogus, kus ta sai tegeleda oma ajaloohuviga. Seal kirjutas ta oma populaarseid teoseid Inglismaa ajaloost
annaabi.ee 
