Jäljendab Voltaire jutustuse laadi, samas sarnaneb varasemate valgustusliku proosa vormidega. Pole loodud kunstlikult mingit fantastilist tausta. See on n-ö olmekirjanduslik romaan, mis läheb vastuollu tema hilisemate seisukohtadega. Olmekirjeldus pole siin eesmärgiks omaette, vaid prantsuse kirjanduses esimesi romaane, kus seda kasutatakse. Teoses teemaks ka vägivaldne otsustamise naise tuleviku eest. Selles vastandatakse loomulikud õigused ja vägivald. Usuvaldkonna kriitika raames osutab ka sellele, mis kloostri seinte vahel tegelikult toimub. Susanne antakse kloostrisse abieluvälise tütrena, kellele ei soovita anta pärandit. Tal on veel kaks olulist romaani ,,Rameau vennapoeg" ilmus 1805. aastal saksa keeles ja 1825. prantsuse keeles. Üldiselt pakub teos neid valgustuslikke ideid ja see on ka teos, kus varjatult on autor ise sees. Kirjeldatakse kohtumist Rameau (helilooja) vennapojaga, kes on kuulus
Olmekirjeldus pole siin eesmärgiks omaette, vaid Pr kirjanduses esimesi romaane, kus seda kasutatakse. Juttu on ka naistest ja teos sünkroniseerib ja Rousseau loominguga. Vägivaldne otsustamine naise eest, mis elu ta peab elama (paigutamine kloostrisse). Siin vastandatakse nö loomulikud õigused ja vägivald kui niisugune. Inimese loomulik õigus mitte olla koheldud vägivaldselt. Siin esineb ka programmiline lause: inimene on loodud ühiskonna jaoks. Usuvaldkonna kriitika raames Diderot osutab ka sellele, mis kloostri seinte vahel tegelikult toimub. Kusjuures osutatakse ka perekondlikele suhetele. Susanne antakse kloostrisse abieluvälise tütrena, kellele ei soovita anta päraniosa. Tal on veel kaks olulist romaani ,, Rameau vennapoeg"- ilmus 1805 saksa keeles ja 1825 pr keeles. Üldiselt pakub teos neid valgustuslikke ideid ja see on ka teos, kus varjatult on autor ise sees. Arvatakse, et esitab Diderot ise
annaabi.ee 
