a Wittenbergis. Tuldi jutlustusi pidama, leidi poolehoidjaid, jutlustati evangeeliumiusku, s.t lutheri usk- jumal. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524.a Tallinnas pildirüüste- kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid, mis tähistasid vana usku. Sama sündis Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. Liivimaal ei viidud reformatsiooni lõpuni, sest Liivimaa meister jäi ordule truuks ja lükkas uue usu tagasi- vaatamata ordu kõrgmeistri usuvahetusele. Lutheri usuga muudeti ladina keelsed jutlused rahvakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul, mis aitasid kaasa koguduse jumalateenistusse. M. Luther tunnistas 7st sagramendist ainult 2, niiet need ainult jäidki. Reformatsiooni järgsel ajal ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat- Tallinna Niguliste kiriku õpetaja S. Wandradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja J. Koelli luterlik katekismus a 1535. Vana-Liivimaa- Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-
Paguluses kompenseeris omariikluse puudumist juudi kultuuripärandi visa säilitamine. Tekkis nn tekstitsivilisatsioon, mille aluseks sai vanade tekstide (Vana Testamendi, Misna) uurimine, tõlgendamine ja kommenteerimine. Kui Euroopas anti ristiusule ametliku religiooni staatus, ei tahtnud võimud paganaid ega muu-usulisi enam sallida. Paganatele sai ametlikku usku peale suruda, kuid see ei õnnestunud juutide puhul, kes olid väga oma usus ja kommetes kinni ning eelistasid usuvahetusele isegi surma. Katoliku kirik süüdistas juute Kristuse tapmises. Et "õige" usu kandjad ei suutnud mõista, miks loobuvad juudid "tõest" ja jäävad oma usu juurde, tekkis soodne pinnas eelarvamusele, et juudid olevat seotud saatana, mustade jõudude ja kurjade vaimudega. Eelarvamusi toetasid juutide eraldatus (keskaegses korporatiivses ühiskonnas oli neil mõningane autonoomia), nende teistmoodi keel, raamatud, kombed, toit jne. Usuti, et juudid ongi teistsugused kui
annaabi.ee 
