Roomlased võtsid agaralt üle kreeklaste jumalad, nimetades neid oma äranägemise järgi. Zeusist sai Jupiter, Poseidonist Neptunus, Aphroditest Venus jne. Kuna roomlased laiendasid järjest oma riigipiire, siis oli nende jaoks üks tähtsamaid jumalaid Mars – sõjajumal. Inimeste ja jumalate vaheliseks suhtluseks olid preestrid, kuid Roomas olid need märksa suurema tähtsusega isikud kui Kreekas kuna Roomas olid preestrid ka riigiametnikud kuid kreeklastel jäi preestrite roll pigem usuvahendamisega seotuks. Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. Seda hakatigi ülesse kirjutama kreeklaste eeskujul 3. saj eKr. Ehitusel võeti samuti kreeklastelt eeskuju, kuid lõpuks, olid saavutused isegi paremad kui kreeklastel. Vana – Kreekas ehitati palju sammastega templeid, mis olid sealse arhitektuuri üks tunnusmärke. Roomlased üritasid kreeklasi jäljendada ning see õnnestus neil väga hästi.
Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka tähtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil tähtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas jäi preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Nii Kreekas kui ka Roomas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna rikkusest ja positsioonist. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Kreeka kultuuri mõjutustel hakati aja jooksul aga ka Roomas vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama. Vaesemates peredes saadeti pojad kooli kirjatarkust õppima, rikkamad aga õppisid
Roomas oli tihe nähtus vallutamine ja oma piiride laiendamine, sellest tuleneb ka Jumal Marsi tähtis koht. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhete ja suhtlemise vahendajaks preester. Viimasena mainitud viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Lisaks sellele oli roomlaste preestril riigi tasandil tähtis osa, milleks oli riigiametniku roll. Kreekas jäi preestrite amet aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, kuid kahjuks/õnneks sellist populaarsust Kreekas need ei leidnud. Selles valdkonnas olid tunda tugevaid Kreeka mõjutusi, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse lisati Kreeka eeskujusid. Näitlejate ameteid said vastu võtta ainult mehed. Kreekapärast välisilmet leidus ka teatrilavadel, aga erinevalt Kreeka etendustest puudus Roomas koor ning näitlejate partiid vaheldusid aariatega. Roomas jäid
sjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka thtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas . Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid lbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil thtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas ji preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. 11) lrika- mis see on? on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lrilise enesevljenduse, prdumise vi kirjelduse vormis, enamasti seotud knes. 12) teater Rooma ja Kreeka vdlus. Komdia ja tragdia- mis on. Kmdiad- e. lbusa sisuga nitemngud ammutasid ainest igapevasest poliitikaelust. Tragdiad- tsised ja levad. Tundut mdiseede uudsed petlikud tlgendused. Otsiti vastust ksimusele, kuidas mista jumalatest seatud
annaabi.ee 
