AJALUGU KESKAEG KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED 1.Dateeri keskaeg Dateeri keskaeg 5-15 sajand Miks just seda sündmust seostatakse keskaja lõppemisega, milles seisnes sündmuse pöördeline tähtsus? Ameerika avastamine ja reformatsioon, milles muudeti maailma pilti tehes uue välimuse ja elu. 2.Islam- millal tekkis, kus, kellega seostatakse usundi teket, mida tähendab mõistena. Islam- 7 sajand, Mekas, Muhamed ehk jumala tahetele allumine. 3.Islami 5 tugisammast Usutunnistamine Paastud Palverännakud Palvetamine Almuste jagamine Kuidas nimetatakse püha raamatut ja palvepaika? Püharaamat ehk Koraan, palvepaik ehk Meka 4.Muhamedi seos Meka ja Mediinaga. Muhamed elas Mekas ja oli sealt pärit, kuid teda visati linnast välja kuna ta polnud sealset usku. Seega Mekasse jõudes hakkas ta uut usku levitama ja inimesi kaasa meelitama ning hiljem sai Mekas samuti au. 5.Mille poolest erineb islami kunst kristlikust kunstist? Islamis ei tohi ega ei kujutata jumalaid piltidena
Kõlbelise elu aluseks on Islami pühakiri Koraan Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk Suuraks. Peatükid on järjestatud pikkuse järgi. Kirja on pandud riimproosas sadz nimetusega. Moslemid peavad Koraani araabia proosa pärliks. Koraanis eneses on islami peamised õpetused kuid mitte eriti süstemaatilises järjekorras. Kõige olulisem on see, et Jumalat on üks. Seal on ka seadusi, kus kõneldakse Muhameedile eelnenud prohvetitest. Jumalasse uskumine ja usutunnistamine on üks tähtsamaid kombeid islami maades. Usutunnistamine on viies alussambast kõige olulisem. Usutunnistus on araabia keeles. Usutunnistus on oluline sellepärast, et seda öeldakse iga palve alguses. Palvetaja peab olema rituaalselt puhas nagu peab olema puhas ka koht, kus palvetatakse. Seda peetakse puhtaks siis kui koht on kuiv. Selleks kasutatakse palvevaipa. Isikliku rituaalse ja puhtuse tarvis pestakse enne käed, nägu, jalad, kõrvad. Selleks on Moseede juures pesemiskohad
pooldanud usulist poliitikat nagu Cromwell seda pooldas ning uskus anglikaani või luterlikus stiilis rahvuskirikusse, kus maine võim on kirikust ülem. Tema moraalikäsitlus on ka religioonikauge, sest headus ja kurjus pole tema jaoks midagi metafüüsilist, vaid tulenevad inimeste endi soovidest ja vastumeelsustest (aversion), pigem inimese tahtest end kaitsta ja ellu jääda. Kirik pole jumalariik ja ei oma võimu, mis tuleneks väljastpoolt riiki. Usutunnistamine on väline tegu ning seetõttu kuulub seadusloome alla. Usulised raamatud, usutunnistus, kirikuvalitsemine, kirikule kuuluv võim, kõik need on olemas vaid suverääni loal. Puudub objektiivne usuline tõde. Kirik on vaid üks inimühendustest, selle peaks peab olema suverään (anglikaani kiriku pea on briti monarh!), nagu ka kõikidel teistel ühendustel. Ka kirikust väljaheitmine toimub vaid suverääni loal.
annaabi.ee 
