Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid) mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad: amoriidid, tähtsaim linn babülon assüürlased, pealinn ninive, nebukadnetsar ii teised: pärslased, Aleksander Suure sõjavägi, roomlased kultuuri järjepidevus: savitahvlid sumeri ja akkadi keeles muusika kuningakodades, templites pillavad, keerukad lood pillid ja laul usutoimingute juures hümnidel ja pillidel samad terminid nt BALAG trumm, teatud liiki hümn nutulaulud, eepilised laulud, armastuslaulud, laulud sõjakäikude jaoks märkused laadi, rütmi ja vormi kohta templites eraldi kohad suurtele pillirühmadele muusika jumalateenistuste ja rituaalide ajal GALA ülemlaulja, kes juhtis jumalateenistust, GALATUR tema abiline LITAANIA jumalateenistus HETEROFOONIA juhuslik mitmehäälsus
p r o t e s t a n t i s m. Idapoolse ja läänepoolse kiriku teineteisest eemaldumine oli pikemaajaline protsess. Rooma riik jagunes kaheks osaks. Läänes kujunes kirikukeeleks ladina, idas aga kreeka ( hiljem kirikuslaavi) keel. Läänes oli vaieldamatu kiriklik ülemvõim Rooma paavstil. Idas omas enam autoriteeti Konstantinoopoli patriarh, kuigi mitmed patriarhaadid olid iseseisvad. Ajapikku kujunesid lahknevused õpetuses ja usutoimingute praktikas. Läänekirikus olid enam tähelepanu all isikukesksed küsimused nagu patt, karistus, tasu ja pääsemine. Idas arutleti rohkem kolmainsuse ja Kristuse olemuse üle. Lõplik lahkulöömine toimus 1054. aastal. Ületamatuks osutus vaidlusküsimus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast, nagu väitis idakirik, või nii Isast kui Pojast, nagu kinnitas läänekirik. Kui varem oli kristlikku kirikut nimetatud k a t o l i i k l i k u k s ( kr. K
annaabi.ee 
