küsitlemine teatud ajavahemiku jooksul. 2. Süvaintervjuu – võimalikult igakülgse ja põhjaliku info hankimine. Aeganõudev, kuid huvitava ja ootamatu info saamine vastava materjali kohta. 3. Fookustatud intervjuu – subjekti reaktsioonid stiimulile. Küsitletav pannakse teatud situatuooni, keskkonda vms et välja selgitada tema reaktsioone nendele teguritele. 4. Vaba intervjuu – usutleja juhib intervjuud täielikult. W. Wundt – rajas Saksamaal (Leipzigi ülikoolis) esimese eksperimentaalps labori (1879a). Uuriti teadvust – aistinguid, reaktsioonide kiirust, tähelepanu, tundeid (mis heli milliseid tundeid tekitab), erinevate ainete mõju ja pärilikkust. Kasutas intropektsiooni – iseenda vaimse seisundi uurimist, õpetades inimesi kindlaid reegleid järgides sisemist enesevaatlust läbi viima.
tase, mis sobib tema õpilastele või koguni individuaalsele õppurile. Jõukohast taset valides on lähtekohaks uurimisprobleem ja uurimismeetod. Probleem peab olema laste jaoks huvitav ja lahendatav, meetod aga algtasemel, kuid sobiv. Tähelepanu tasub pöörata sellelegi, et erinevad uurimismeetodid eeldavad erinevaid isiksuseomadusi või vähemalt sobivad ühele karakterile paremini kui teisele. Küsitluse tegemine eeldab ühtesid isiksuseomadusi, intervjuu aga teisi. Näiteks ei pea usutleja ise üldse olema jutukas, vaid hoopis viisakas, empaatiavõimeline ja hea kuulaja. Teine tüüp õpilasi kardab suhtlemist võõrastega ning armastab rohkem omaette vaikselt nokitseda; neile tuleks leida teistsugused meetodid, nagu vaatlus või andmeanalüüs. On väga tähtis, et õpilasele sobiks see meetod, mida ta peab kasutama. Uurimistööde korraldamine annab suurepärase võimaluse arvestada rohkem õpilase individuaalsust ja arendada loovust.
annaabi.ee 
