Kunstnikud õppisid edasi andma loomulikke poose, liikumist, tundeid, inimest kui tõeliselt tähtsat olevust. 2.1 Püha Augustinus Aurelius Augustinus sündis 354. aastal Põhja-Aafrikas, tema ema oli Püha Monica, kes kasvatas oma poja üles kristlasena. 16-aastaselt läks Augustinus Kartaagosse juurat ja retoorikat õppima. Siis hülgas ta kristlikud põhimõtted, pühendus filosoofiale ja võttis endale armukese. Sündis poeg Adeonatus. Augustinus on Rooma kuulsaim usuteoreetik. Ta kirjutas usuteaduslikke töid, näiteks “Pihtimused”, koostas esimese kristliku ajaloofilosoofia “Jumalariigist”. Kogu elu huvitas teda kurjuse eksitsentsi teooria. Augustinus suri Hippos aastal 430, kui linna piirasid vandaalid Geiserichi juhtimisel. Püha Augustinus on teoloogide kaitsepühak. Enamasti on Püha Augustinust maalitud kui piiskoppi – mitra ja ametisauaga. Tema atribuudid on ka must
- 1075 paavsti diktaat: investituuri (investira = ametitunnuste jagamine) teostab paavst nii kõrgvaimulikele kui ka - ilmalikele konflikt Saksa keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel ja nn. Canossa teekond - Wormsi kirikukogu otsus: vaimulik investituur paavstilt ilmalik investituur keisrilt 3. Mõjukas paavst Innocentius III (XII XIII saj.) - Andekas usuteoreetik - Hea diplomaat - Paavstist kõrgemaks pidas vaid jumalat - Korraldas ristisõjad baltikumi paganate vastu 4. Inkvisitsioon ja ketserid - KETSERID inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud kiriku üldtunnustatud õpetusega ei käi vähemalt kord aastas armulaual või/ja pihil surnukeha ei tohi kristlikult matta AUTODAFEE eriline tuleriidal põletamise tseremoonia Hispaanias
annaabi.ee 
