Suur roll oli usul, nimelt luteri usul. Kõik teised usud ning tõekspidamised olid riigi poolt rangelt keelatud. Kui leidus keegi, kes mõtles luteri usu kombekohaselt teisiti, ootas teda kohe karistus, milleks oli siis kas riigist välja saatmine või mõni muu karistus. Vaatamata osadele negatiivsetele külgedele, mis selle ajastuga kaasnesid, oli uuendustel ka helgemaid külgi. Näiteks rajati Tartusse trükikoda, mille kaudu oli parem levitada kirjanduslikku haridust läbi usuteemaliste raamatute. Tartusse loodi 1632, aastal Eesti esimene ülikool- Tartu Ülikool. Lisaks hakkas õpetjatele ja köstritele haridust andma B. G. Forselius, ning tema haridusprogrammi tuntakse kui Forseliuse seminari. Kui enne oli puudus õppekirjandusest ning õpetajatest, siis see probleem hakkas vaikselt taanduma. Seminari õppeaeg oli kaks aastat ning seda anti tasuta. Forseliuse seminar aitas talurahval kiiremini lugema õppida ning muutis rahva senisest palju haritumaks.
Juba kaugest minevikust teame väita, et inimestel on olnud eri piirkondades erinevad uskumised ning tõekspidamised. Kui see nii on, siis miks on muutunud tänapäeva ühiskond nii umbusklikuks? Järjest rohkem huvituvad inimesed sellest, mis toimub nende oma maailmavaate taga, ning mida usuvad need rahvad, kellega kokku ei puututa. Samuti on eestlase jaoks on usk küllaltki isiklik teema. Tänapäeva tolerantse inimese vaatenurga all mõtteainet andvaks küsimuseks kindlasti usuteemaliste koolitundide või koolide rajamine. Kui võrrelda Eesti inimesi tänapäeva eurooplastega ei saa meie rahvast kuigi usklikuks nimetada. Küll suur hulk inimesi usub, et kui inimene jumalasse ei usu, usub ta üldjuhul mõne kõrgema väe või ka elusageduse olemasolusse või teistesse. Miks on pöördunud suure hulga inimeste usk Jumalalt hoopis oletustele? Meie tänapäeva ühiskonda ning keskaja inimesi võrreldes on selline muutus ka selgete põhjendustega.
Rahvaluule kogumise kaudu jäädvustati kultuuri ja arendati sõnavara. Ka sõna ,,kirjandus" ei olnud varem olemas. 1870. jõuti kaasaegse soome keele perioodini. Korraldati sõnause ja ilukirjandusvõistlusi. Sealt tulid ka Soome ärielu loomise ja parteide ideed. Fennomaanide ideid avaldas oma ajalehes Snellmann. Tema õhutusel sündis soomekeelne rahvuskirjandus. Rootsikeelsed ei soosinud seda. 1850 tuli tsensuuri keel, mis keelas trükkida soomekeelset kirjandust peale usuteemaliste teoste. Sel ajal räägiti ka seda, et soomlased on tatarlastega suguluses ja väga metsikud, aasia rassi osa. Sellepärast pidavat haridustase olema halb. Seda propageeriti eelkõige reisikirjade kaudu. Freudenthal- asutas soomerootsi partei, mis oli väga intellektuaalne. Ta ise oli lingvist ja uuris rootsi murdeid Rootsis ja lähimaades. Miroslov Hrochi rahvuse tekke kolmejärguline mudel: 1) Enda valdusesse võetakse rahvuslik minevik ja sellega seotud kultuuri käsitletakse kui
annaabi.ee 
