10 aastaselt viis isa ta Põlva kihelkonna kooli, kus ta õppis küll eesti keeles, kuid seal õpetati ka saksa keelt. 1853a asus ta õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, sest vanemad arvasid, et kihelkonnakoolist ei piisa, et saada koolmeistriks. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, kus teda pilgati tema maameheliku riietuse pärast. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina(usuteadlasena). Peale seda saavutas ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadi. Tal oli harjumus energiliselt töötada, ta ei sallinud venitamist. 1864a kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida tööd kirikuõpetajana, kuid selle luhtasid kohalikud baltisakslased. Peale ebaedu kirikuõpetaja kohale kandideerimisel asus ta tööle Kuressaare koolmeistrina, hiljem sai ta gümnaasiumiõpetaja koha Tartus.
kannatus on selle väljakannatamine. Niisugusest luterlikust budismi-tõlgendusest tuleb välja, et meie maailm sõltub meie usust, maailmavaatest; see maailm, see tõelus, milles me elame, on mingi väärusu tulemus. Kui jõuame õige ja tugeva usu juurde, muutume ise ja muutub maailm. Need aforistlikud mõtted moodustavadki Masingu evangeeliumi, mida ta uskus, milles ta vahel kahtles, kuid mida ei väsinud kuulutamast terve hilisema elu. Usuteadlasena alustas Masing oma tegevust vanade heebrea prohvetite uurimisega, ta on kirjutanud pikemaid uurimusi Jeremiast ja Obadjast ning juba Nõukogude võimu ajal pidanud luteri kiriku juures korraldatud kõrgematel usuteaduslikel kursustel loenguid prohvetlusest. Seal käsitles ta ainevalda muidugi väga laialt, peatudes põhjalikult näiteks Siberi samaanidel. Erinevalt tavakristlastest ja tavamisjonäridest leidis ta endale usuvendi
annaabi.ee 
