Reformistlik juutlus Reformistlik judaism sai alguse Saksamaalt 19 sajandil, ajal kui toimus nn. valgustuse aeg ning ühiskond püüdles võrdsuse ja Euroopa ühiskonna lõimumisele. Teaduslikult mõtlevad inimesed hakkasid õpetama, et ei ole enam mõeldav tunnustada Toorat kui tõsiasjadel põhinevat ja kohustavat. Toora ei saa olla Jumala enda sõnad, nii nagu ordotokssed juudid arvavad, vaid mitmete Jumalast inspireeritud autorite kirjapanek. Selle tulemusena muutus usutavand, jumalateenistuse kord, toidualastest seadustest loobuti, palved tõlgiti heebrea keelest asukohamaa rahva keelte. Muudeti sünagoogi liturgiat: hakati kasutama orelit, jumalateenistust lühendati ning mehed ja naised olid võrdses seisus. Rabideks ei saanud olla ainult mehed, vaid see õigus hakkas laienema ka naistele. Mõnel pool hakati jumalateenistusi pidama sabati asemel pühapäeval. Seega käsitlevad reformistid judaismi kui usundit mitte kui kultuuri
hinna. Need raamatuid olid Roomas salastatud ning neid hoiti riikliku järelvalve all alguses riigi pühamus Jupiteri templis, Augustuse ajast peale aga Apolloni templis. Neid võis kasutada senati otsuse alusel ainult viieteistkümnest eksperdist koosnev spetsiaalne komisjon, näiteks kriisi- ja hädaaegadel. "Sibüllaraamatud" kujutasid endast tegelikkuses aastasadade jooksul tekkinud ettekuulutuste kogu, mida veel 4. sajandini pKr uuriti. Nii mõnigi kultusepaik ja usutavand rajati sibüllaraamatute põhjal. Neid raamatuid kasutati veel isegi keisririigi ajajärgul. Alles 408a lasi vandaal, keiserliku sõjaväe ülem Stilicho, need põletada. 14 olemasolevat ennustusraamatut on koostatud ajavahemikus 2saj eKr - 3saj pKr. Umbes samal ajal tekkisid tuntud "Sibüllioraaklid" ("Oracula Subyllina"), milles antiikne aines oli ühendatud juudikristlike elementidega ning mis asetasid sibüllid Vana Testamendi prohvetite hulka või lausa nende kõrvale
Reformistlik juutlus Reformistlik judaism sai alguse Saksamaalt 19 sajandil, ajal kui toimus nn. valgustuse aeg ning ühiskond püüdles võrdsuse ja Euroopa ühiskonna lõimumisele. Teaduslikult mõtlevad inimesed hakkasid õpetama, et ei ole enam mõeldav tunnustada Toorat kui tõsiasjadel põhinevat ja kohustavat. Toora ei saa olla Jumala enda sõnad, nii nagu ordotokssed juudid arvavad, vaid mitmete Jumalast inspireeritud autorite kirjapanek. Selle tulemusena muutus usutavand, jumalateenistuse kord, toidualastest seadustest loobuti, palved tõlgiti heebrea keelest asukohamaa rahva keelte. Muudeti sünagoogi liturgiat: hakati kasutama orelit, jumalateenistust lühendati ning mehed ja naised olid võrdses seisus. Rabideks ei saanud olla ainult mehed, vaid see õigus hakkas laienema ka naistele. Mõnel pool hakati jumalateenistusi pidama sabati asemel pühapäeval. Seega käsitlevad reformistid judaismi kui usundit mitte kui kultuuri
annaabi.ee 
