Nende lustlikkus, nutikus ja tabav vaimukus on igati troonipärijale sobivad. Kui kuningas orvuks jääb, kaob ta sõnaosavus kiiresti ja igaveseks. Sellest peale kui kuningas ennast mäletab, on ta sügavalt, vaistlikult veendunud oma üleolekus. 3 Louis XIII troonile saamine Henri IV tappis fanaatiline katoliiklane François Ravaillac, kellele ei meeldinud, et Henri alustas sõda katoliikliku Hispaaniaga. Ravaillac pidas seda usutaganemiseks. Henri IV tapeti täpselt päev pärast Maria de' Medici kuningannaks kroonimist. Louis XIII sai troonile, ta võttis üle Karl Suure, Püha Louis' ja Francois I koha. Ta oli maailma kõige kaunima ja kõige tujukama kuningriigi isand. Ta oli kõigest kaheksa aastat, seitse kuud ja seitseteist päeva vana. Kuna ta oli veel liiga noor et valitseda siis oli tema ema Marie de' Medici regent kuni Louis'i kolmeteistkümneks saamiseni. Itaalia päritolu daamil puudusid võimed ja eeldused
Tulemusena Tartu sõda, saksa ordu okupeeris tartu. "Jüriöö ülestõus": allikate ja käsitlusviiside küsimus. Poliitiline, rahvuslik, usuline või sotsiaalne võitlus? Sündmustiku ülevaade. Põhjused ja taust suurel määral ebaselged. 16. sajandi Renneri kroonika kajastab seda talupoegade mässuna, kuid selleks ajaks "eestlane" ja "talupoeg" tähenduselt pmst võrdsustunud. Peaaegu kaasaegne Wartberge Hermanni kroonika nimetab seda vastristitute usutaganemiseks, aga kroonika on kirjutatud saksa ordu huvisid esindavate dokumentide põhjal. Talupoeglikuks raske pidada. Vastuhakk eelnevalt korraldatud, juhid võtsid ühendust ja sõlmisid kokkuleppeid rootsi ja pihkva võimukandjatega ning olid ühenduses taani kuningaga. Vaevalt tegu ka paganate võitlusega kristlaste vastu: vastast nimetati liivimaal tavapäraselt uskmatuiks, apostaatideks jne. Ülestõus algas harjumaal ööl vastu jüripäeva 23. aprillil 1343. põletati mõisasid ja tapeti aadlikke
oli koostatud 1370ndatel aastatel. Kroonika võtab kokku Liivimaa ajaloo sündmused Saksa ordu seisukohal. Ladinakeelne, primitiivne, paljudes kohtades arusaamatu. Poliitiline, rahvuslik, usuline või sotsiaalne võitlus? - 16. sajandil kirjutatud Johann Renneri kroonika kajastab seda sündmust kui talupoegade mässu, aga selleks ajaks oli "eestlane" ja "talupoeg" tähenduses võrsustunud. Wartberge Hermanni kroonika nimetab seda sündmust kui vastristitute usutaganemiseks, kuid kroonika kirjutamisel on kasutatud Saksa ordu dokumente ehk esindati Saksa ordu huvisid selle kroonikaga. Tegemist ei saa olla talupoegaliku võitlusega, sest juhid võtsid ühendust ja sõlmisid kokkuleppeid Rootsi ja Pihkva võimukandjatega ning olid ühenduses Taani kuningaga. Vaevalt tegu oli paganate võitlusega kristlaste vastu - Liivimaa poliitilise jõu vastaseid nimetati apostaatideks (isik, kes keeldub oma usust).
annaabi.ee 
