Euroopa tervikuna: usuvaenuste kulminatsioon saabus 30-aastase sõjaga 1618-1648, sõjatanner oli peamiselt Saksamaa, mis oli killunenud iseseisvatels vürstiriikideks. Katoliiklased versus protestandid Taani+ingl+holland toetavad protestante Katoliiklased toetavad keisrit(Wallestein) ja on edukad Sekkub ka Rootsi protestantide poolel+prantsusmaa Sõda mõjus laastavalt Saksamaale 1648 sõlmiti Vestfaali rahu; kinnitati Augsburgu ususrahu põhimõtteid: kelle maa selle usk Saksamaa killustatuks: 300 riigikest Keisri võim piiratud(vaid pärusvaldused) Territoriaalsed kaotused: Rootsile põhja saksamaa rannikualad. Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist(PR idapiir ulatub Reini jõeni) Tunnistati Hollandi ja Sveitsi iseseisvust Kokkuvõttes oli tegemist kohutava sõjaga, mis peatas Saksamaa arengu pea 300 aastaks!!!(lk. 242-palgaarmee hiilgeaeg)
1524-1524 Saksa talurahvasõjad. Luther oli sellest sokeeritud ega toetanud seda. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahex. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555. a Augsburgi usurahu-luteri usk kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk" st: Maahärra usutunnistust pidid järgima ka alamad. Pärast Augsburgi ususrahu oli Saksamaa veel lõhestatum kui kunagi varem. Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, Saksamaal Luther, samal ajal. 1517. a. lõi Wittenbergi lossikiriku uxele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi Võrdlus Sveitsis ja Saksamaal võisid vaimulikud abielluda, jagati armulaual veini ka ilmalikele. Lutheri arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli arvates oli see sümboolne toiming. Zwingli õpetuste edasiarendajax sai J. Calvin. ,,Ristiusu õpetus"- Predestinatsioon e
annaabi.ee 
