talupoegadelt rohkem vilja nõudma. 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis pärisorjus ja sunnimaisus, mis keelas talupoegadel lahkuda mõisniku juurest omavoliliselt, mõisnikud võisid talupoegadele aga anda ihunuhtlust. Rootsi aja üheks parimaks asjaks oli hariduse arendamine. Haridus sai aga areneda tänu usule ja kirikule. Kirikus hakati õpetama inimestele kohustuslikus korras lugemist ja kirjutamist kui nad leeris käisid. Kahjuks oli aga paljudel halvustav suhtumine muudesse ususektidesse kui luteri usk. Pastoritel ja mõisnikel olid kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. See aga tõi kaasa talupoegade ja mõisnike erimeelsusi. Õnneks hakati aga talupoegadele haridust andma kihelkonna koolides, igas kihelkonnas pidi olema oma kool. See sai võimalikuks vaid tänu sellele, et koostati esimene eesti keele grammatika raamat mis ühtlustas eesti keele ning muutis selle õppimise lihtsamaks. Hariduse arengule aitas kaasa ka
Kui inimene vajus põhja, siis ta oli süütu, kui jäi veepinnale, siis oli nõid. Karistuseks põletati "nõiad" tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega. Kuid kahtlemata oli sel ajal ka positiivseid külgi. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. Kirikus hakati õpetama inimestele kohustuslikus korras lugemist ja kirjutamist kui nad leeris käisid. Kahjuks oli aga paljudel halvustav suhtumine muudesse ususektidesse kui luteri usk. Pastoritel ja mõisnikel olid kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. See aga tõi kaasa talupoegade ja mõisnike erimeelsusi. Õnneks hakati aga talupoegadele haridust andma kihelkonna koolides, igas kihelkonnas pidi olema oma kool. See sai võimalikuks vaid tänu sellele, et koostati esimene eesti keele grammatika raamat, mis ühtlustas eesti keele ning muutis selle õppimise lihtsamaks. Hariduse
annaabi.ee 
