on põhjustanud aineline viletsus, saksa mõisnikke vihkava eesti talupoja hingehäda, mida luterlik kirik pole suutnud leevendada. Baltisakslased mõistsid ohtu Luteri usu vastu õigeusu poolt. Usuvahetus väga ei mõjutanud eestlaste kultuuri, õigeusk jäi tagasihoidlikuks. Peale seda algas tagasipöördumine Luteri usku. Õigeusu kirikust lahkumine oli seadusega keelatud, alles Aleksander II ajal lubati. Kirik ja usuelu ärkamisajal: Vaatamata keisri lubatud ususallivusele ja rahva poolehoiule luteri kiriku vastu, ei saanud luterlik pastorkond tagasi kindlustunnet. 1860-1870. aastates hakkas kujunema eesti pastorkond. Noored eestlastest teoloogid jäid lähedaseks talurahvale, nad rääkisid hästi eesti keelt jao lid altid rahvusluse ideedele. Jätkates valgustajate ja estofiilide missiooni rahva harimisel, püüdsid ühitada kristlust eesti rahvuslusega. Esimene Eesti pastor oli möldri poeg Wilhelm Esenschmidt
1. ei ole nõus ja ei suhtle 2. ei ole nõus, suhtlen, aga aktsepteerin vastaspoole tundeid, veendumusi. Ei solva, ei naljata isikute üle (sellest räägib John Stuart Mill). 3. (Isikute, usuliste tunnete jms) solvamine pole enam probleem. Salman Rushdie, Theo van Gogh, Muhamedi karikatuurid, religioonikriitiline kunst Läänemaailmas (Monty Pythoni film "Briani elu", Da Vinci kood, Jeesus kui homoseksuaal jne). Epiloog John Locke'i teosele ja eessõna ususallivusele 21. sajandil Locke'i nägemus religiooni ja poliitika suhetest oli omast ajast ees, siis Läänemaailmas on kõik just selles suunas arenenud enam ei ole riigikirikut ega (otseses või kaudses mõttes) sunduslikku usku, kuid pole ka täiesti ilmalikku (olgu kommunistlikku või sekulaar-liberaalset) ühiskonda. Postmodernne ühiskond on kusagil kahe usuriigi ja ilmaliku riigi vahepeal. Usuühendused selles põhinevad vabatahtlikkusel, usuühendusi on järjest enam
annaabi.ee 
