Hatsepsut oli tähtis 18. dünastia valitseja, kes elas 15. sajandil enne Kristust. Ta oli tuntud selle poolest, et riietus nagu mees, kandis valehabet ja oli võimsam oma hilisematest naissoost järglastest, Nefertitist ja Kleopatrast. Hatsepsuti matusetempel on üks kõige enam külastatud paiku vaaraod ematusepaigas Kuningate Orus. Pärast ta surma kustutati valitsejanna nimi kirjapandust. Seda peetakse ta kasupoja kättemaksuks võimu usurpeerimise eest. Muumia leiti hauakambrist KV60, mis on üks hämmastavamaid Kuningate Oru matusepaiku. Selles oli kaks identifitseerimata muumiat, seejuures mõlemad naissoost. Haua avastas 1903. aastal Howard Carter. Seda oli rüüstatud juba antiikajal ning ta pitseeris selle uuesti kinni. 1906. aastal avati hauakamber uuesti ning välja võeti üks muumia, kes identifitseeriti kui Sitra, Hatsepsuti kuninglik meditsiiniõde.
tervishoiule, haridusele, keskkonnakaitsele. Riik ei saa loota nende sotsiaalsete probleemide lahenemisele iseenesest või ainult turumajanduse mehhanismide abil. Sotsiaalriikluse printsiibiga seonduvad nn sotsiaalsed põhiõigused. 23. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip Traditsiooniliselt eristatakse kolme võimu seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Võimude lahususe eesmärgiks on püüda takistada kogu võimutäiuse kontsentreerumist ühe organi kätte, vältida võimu usurpeerimise ohtu. Igal võimuharul, igal institutsioonil on õigus otsustada tema pädevusse kuuluvaid küsimusi iseseisvalt. Eristada võib personaalset ja funktsionaalset võimude lahusust. Personaalne võimude lahusus üks isik ei osale samaaegselt mitme võimuharu tegevuses (Riigikogu liige ei tohi olla teises riigiametis). Funktsionaalne võimude lahusus riigivõimu eri funktsioonid on lahutatud, jagatud eri organite vahel.
· Seadusandlikust · Täidesaatvast · Kohtuvõimust Vaadates eesti põhiseadust mille kohaselt riigikoge ning vabariigi muude tähtsate asjade tegevus on korraldatud vastavalt võimude lahususe printsiibile. Pragrahv 4 loetleb institutsioone, mitte erinevaid täidvasaatva võimu organeid. Võimude lahususe printsiibi eesmärgiks on vältida kogu võimu koondumist ühe organi kätte. Ehk vältida võimu usurpeerimise ohtu. Samuti aitab võimude lahusus tagada effektiivsemat tööjaotust. Igal institutisoonil on õigus otsustada tema pädevusse kuuluvaid küsimusi personaalselt. Eristada võib personaalset ja funktsionaalset võimude lahusust. Personaalne võimude lahusus tähendab seda, et üksgi isik ei saa samaaegselt osaleda mitme võimuharu tegevuses. Vabariigi põhiseadus sätestab, et riigikogu liige ei tohi olla ühesgi muus riigiametis.