1799. a. riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt Vabariigiks. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte. Tema võimuolekut konsulina nimetati konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804. a. 1806. a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a. detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Prantsuse liitlaste ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõjus rängalt ka Prantsuse majanduselule
c) Napoleon I reformid: · Kohtupidamise ja seadusandluse korrastamine · Tsiviilkoodeks (1802) tunnistas kodanike võrdõiguslikkust · Sisepiirangute kaotamine ja üleminek vabaturumajandusele · Loodi Keskpank ja kehtestati kaitsetollid d) Sõjavägi ja vallutussõjad: · Peamiselt talupoegadest elukutseliste sõjavägi, kes unistasid sõjasaagist, karjäärist ja seiklustest. · Euroopa valitsejad pidasid Napoleoni usurpaatoriks isehakanud valitsejaks jätkates revolutsiooniaegseid Prantsusmaa vastaseid koalitsioonisõdu. · 1805 Austerlitzi lahing Napoleon purustas Austria-Vene ühendväe. · 1805 Trafalgari merelahing inglased (Horatio Nelson) purustasid Prantsusmaa laevastiku. · 1806 kontinentaalblokaad majanduslik sõda Inglismaaga, millega Prantsusmaa keelas sõltlasriikidel kauplemise Inglismaaga. · 1806 purustati Preisi väed
Imperaatoriks. Prantsusmaast sai taas monarhiariik ja vabariiklikku korda hakati järk-järgult lammutama. Sõna "vabariik" kadus aja jooksul käibelt. 1804 võeti vastu Napoleoni "Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimese võrdsuse seaduse ees, eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamine riigist. Sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe konkordaadi. Sõlmiti rahuleping, mis tunnustas kõiki Napoleoni valutusi ja sõdades võeti see arvesse. Napoleoni peeti usurpaatoriks. Ta oli otsustanud Inglismaa põlvili suruda majanduslike meetmetega. Kuna 1805 hävitas Inglise laevastik admiral H .Nelsoni juhtimisel Prantsuse-Hispaania üldlaevastiku. Kontinentaalblokaad oli küll Inglismaale suureks hoobist, kui viimane sai sellest välja ja see ei andnud tulemusi. Venemaa sai selle rahuga tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas, vallutades sõjas Rootsiga Soome. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku Euroopa jagamises mõjusfäärideks.
ning kiriku lahutamise riigist. Majanduselu edendamisel aitasid kaasa riikliku keskpanga loomine ja uute tööstusettevõtete ehitamise soodustamine. Rooma paavstiga sõlmiti eraldi kokkulepe e. konkordaat. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1800.a. purustas Napoleon Marengo lahingus Austria väed. Austriaga sõlmiti Luneville rahuleping. 1802.a.-ks oli ka Inglismaa sunnitud sõlmima Prantsusmaaga Amiens`i rahu. Edutult lõppesid Euroopa riikide III ja neljas koalitsioonisõda Prantsusmaa vastu. 1805.a. 4
annaabi.ee 
