filosoofia, kirjandus, kunst, teater. Kreeka religioon oli inimesekeskne. Austati esivanemaid. Jumalad ei olnud nende meelest ülivõimsad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu inimesedki. Valitsejad kasutasid religiooni ära, et rahvast ühendada. Selleks püstitati monumente ja templeid, kuhu erinevatest kreeka piirkondadest tulid inimesed kokku. Ühise keele ja usu läbi süvenes kreeklaste omavaheline läbikäimine. Muistsed pühamud ehk templid ei olnud usurituaalide läbiviimise paigaks, tempel oli lihtsalt püstitatud konkreetse jumala auks. Puudusid preestrid e. inimesed, kes olid vahendajaks inimeste ja jumala vahel. Kreeka kunsti võib jagada kolme perioodi: A r h a i l i n e e. vana aeg- 600-480 e.m.a (120 aastat) K l a s s i k a l i n e e. õitseaeg- 480-323 e.m.a (157aastat) Hiline e. h e l l e n i s t l i k aeg- 323- 30 m.a.j (353aastat) Arhitektuur Arhitektuuri tähtsamaiks ülesandeks oli ehitada templeid. Tempel oli ristkülikukujulise
(Jeesus) ja on seega saatnud korda midagi erakordset seda kuulutas Jeesus oma jüngritega Jeesuse õpetuse kuldreeglid kõik, mida tahad, et sulle tehakse, tee teistele; armasta Jumalat, sest ta on nagu sina (ligimese ja Jumala armastuse idee) kuid need sõnumid ei erista ristiusku teistest Monoteistlik ehk usk ainujumalasse, kes on kohtumõistja, kuid ka armuline ja halastav Vana Testamendi Seaduse järgimine, usurituaalide täitmine on kohustuslik Jeesuse surm kui patu lunastamine, Jeesus suri patuste eest see on lepitus inimese ja Jumala vahel Jeesuse ülestõusmine näitas, et ta on Jumala saadik ning ta võitis sellega pattu ja surma Ristiusu unikaalne tunnusjoon on sõnum sellest, et sealpoolne Jumal on kogu ajaloo välte vaid korra inimese kehas ilmunud ning siis ta õpetas lunastust ehk teed jumalariiki ja läbi maapealse elu
annaabi.ee 
